Erakond mängis Edgar Savisaare taktikepi all maha võimaluse pakkuda alternatiivi Andrus Ansipi valitsusele.
Tellijale
Keskfraktsioon valmistub pudenemiseks
21. märts 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandik Keskerakonna 25-liikmelisest fraktsioonist riigikogus võib tõsiselt kaaluda erakonnast ja ka fraktsioonist lahkumist. Kindlast lahkumisest teatas eile siiski vaid partei juhatuse liige Ain Seppik.
«Mõtlen lahkumise peale väga tõsiselt ja nädala-kahe jooksul teen otsuse,» ütles eile Keskerakonna fraktsiooni liige, endine Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš. «Kindlasti on erakonnast lahkumine äärmine meede, aga kui ma ei näe muud varianti ning võimalust erakonda parandada ja arendada pole, siis tuleb teha see otsus.»
«Sisimas olen otsuse teinud ja tuleb aeg, kui sellest ka teatan,» ütles teine fraktsiooni liige Inara Luigas. «Kui läheb lahkumiseks, on mul Keskerakonnast väga kahju – see on ainuke erakond, kuhu üldse elus kuulunud olen, ja sellesse astumine oli mul väga teadlik samm,» lisas Luigas kurvalt.
Ka Edgar Savisaart aastakümneid tundnud fraktsiooni liige Lembit Kaljuvee ütles, et on iseendaga oma edasised sammud selgeks rääkinud. «Annan oma otsuse teada aprilli algul, kui riigikogu pärast istungitevaba nädalat uuesti kokku tuleb,» ütles Kaljuvee.
Erakonnast lahkumist kaalub ka Aivar Riisalu. Ta tõdes eile, et Edgar Savisaarel on kindlasti meeles, kes juhatuses kuidas hääletas, ja seetõttu ta mõistab, et Keskerakonna kaudu ta edaspidi tegevpoliitikas jätkata ei saaks.
Oma kindlast otsusest Keskerakonnast lahkuda teatas eile avalikult vaid erakonna juhatuse liige Ain Seppik, kes aga ei ole riigikogu liige. Fraktsioonist lahkus eile Kalle Laanet, kelle juhatus üleeile erakonnast välja heitis.
Fraktsioon jaguneb kolmeks
Kaljuvee hinnangul jaguneb keskfraktsioon kolmeks: ühed plaanivad lahkuda, teised täiesti vastupidisel seisukohal ja kolmandad kahevahel. Ta oli veendunud, et kui juhatus oleks esmaspäeval salajaselt hääletanud, oleks Laanet erakonda alles jäänud. «Õnnelikud on need, kes saavad südametunnistuse järgi hääletada, aga kahjuks paljud ei suuda seda ja see on valus ka neile endile,» ütles Kaljuvee.
Esmaspäeval erakonna juhatuses Laaneti väljaheitmise asjus koos Peeter Võsaga erapooletuks jäänud fraktsiooni aseesimees Mailis Reps ütles, et koos fraktsiooni esimehe Kadri Simsoniga annavad nad endast kõik, et fraktsiooni koos hoida – kui see vähegi võimalik on.
Simson ei olnud selles suhtes eriti lootusrikas. «Minu võimuses ei ole ühtegi fraktsiooni liiget jõuga kinni hoida, küll püüan seda teha veenmisega,» nentis ta eile BNSile. Simson hääletas Laaneti erakonnast väljaviskamise vastu.
Kogu viimase nädala enne aukohtu ja juhatuse otsuseid oli Simson üritanud erakonnakaaslastele selgeks teha, et erakonna ja fraktsiooni ühtsus tuleb alles hoida.
«Kui erakonna juhatuse otsuse positiivset poolt vaadata, siis oli meeldiv, et Kadri [Simson] sai oma südametunnistuse järgi hääletada ja Mailis [Reps] ka,» kiitis Kaljuvee.
«Pärl kogu tragöödias oli see, et meie fraktsiooni esimees oli väljaviskamise vastu. See näitab, et Kadri Simson on väga tugev, õige poliitik, kes oskab olukorda hinnata. Minu arust sillutas ta endale tee tõelisele poliitparnassile,» imetles Inara Luigas kolleegi.
Sillad on põletatud
Võimalik, et Simsonil ja Repsil õnnestub veel fraktsioonikaaslasi veenda, et Keskerakonnas on mõtet jätkata. Samas on kriitiliselt meelestatud erakonna liikmed pärast Edgar Savisaare jõulist käiku esmaspäeval juhatuses veendunud, et kuni Savisaar juhib erakonda (ja seda positsiooni ta ilmselt käest ei anna), ei ole keskparteil võimalust Eesti suures poliitikas tõsiselt kaasa lüüa.
«Edgarile on selge, et temal ei ole Stenbocki majja asja. Need sillad on ta põletanud,» arutles Kaljuvee. «Ta näeb enda ees vaid ühte eesmärki – saada Tallinn ka pooleteise aasta pärast kohalikel valimistel enda kätte – ja ta paneb kogu enda ja partei jõu selle jaoks tööle. See, mis ümberringi mujal toimub, huvitab teda vaid niipalju, kui see teenib tema seatud ühte eesmärki,» rääkis Kaljuvee.
«Arvestades Keskerakonna potentsiaali, ei ole viimased valimistulemused ja ka positsioon meie poliitikas see, mis Keskerakonnal võiks olla ja peaks olema,» ütles Boroditš. «Väga paljud said aru, et juhatuses toimunu ei piirdunud ainult konkreetse üksikisiku kohta tehtud otsusega, vaid jutt käis erakonna mainest, partei laiematest huvidest. Ja need inimesed, kellele need on tähtsamad kui allumine kellegi isiklikule ambitsioonile, hääletasid vastu,» lisas Boroditš.
«Keskerakonna jaoks oli kevad siiani üle ootuste soodne alustamaks läbirääkimisi selleks, et positsioneerida end kuidagi valitsuses, sest rahvas on väsinud Ansipist. Meie kui suur erakond peaksime seda poliitikas ära kasutama,» arutles Luigas. «Erakonna eesmärk on olla valitsuses, aga meie tegeleme oma sisemiste asjadega, alustades niisugusel heade võimalustega ajal erakonna sisemist puhastamist,» kahetses ta.
«Inimesed hakkasid aru saama, et opositsioonierakonnad on reaalne alternatiiv praegusele valitsusele, ja inimesed loodavad, et meie abil midagi muutub, aga juhatuse otsus tõmbas sellele suure kriipsu peale. See ei olnud kuidagi erakonna huvides,» lausus Boroditš.