Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Õiguskantsler: riigikogu liikmetelt puutumatuse võtmise kord on põhiseadusvastane

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Indrek Teder | FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder asus seisukohale, et mullu kehtima hakanud seadus, mille järgi pole riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetluseks vajalike toimingute tegemiseks enam parlamendiliikmete enamuse nõusolekut vaja, on põhiseadusega vastuolus.

Teder saatis täna riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega uuesti kooskõlla mullu 1. septembrist kehtima hakanud muudetud kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 377, millega anti õiguskantslerile ainupädevus anda nõusolek teha riigikogu liikme suhtes kriminaalmenetlustoiminguid.

Teder leiab, et õiguskantslerile ei saa seadusega panna ülesandeid, mis kuuluvad põhiseaduse järgi riigikogu pädevusse – nimelt on riigikogu liikmete saadikupuutumatuse kui kriminaalmenetluse toimetamist ajutiselt takistava tagatise äravõtmine põhiseaduse järgi riigikogu pädevuses.

Samuti on õiguskantslerile siduva otsustuse kohustuse panev säte vastuolus õiguskantsleri kui riigivõime tasakaalustava sõltumatu institutsiooni olemusega.

Seadus ei näe ette ka sisulisi tingimusi, mida õiguskantsler sellise loa andmisel otsustama peaks.

Teder leiab, et seadusesäte on põhiseadusega vastuolus ka osas, mis ei näe ette riigikogu eelnevat nõusolekut läbiotsmiseks parlamendiliikme juures.

Kuni 31. augustini kehis kriminaalmenetluses kord, mille järgi võis riigikogu liikme kahtlustatavana kinni pidada, toimetada läbiotsimist, vara arestimist, vaatlust ja läbivaatust üksnes pärast seda, kui tema kohta süüdistusakti koostamiseks on saadud riigikogult nõusolek. Alates 1. septembrist on selleks vaja vaid õiguskantsleri nõusolekut.

Aga riigikogu liikme juures (näiteks kodus, kontoris) läbiotsimiseks ei ole vaja enam ei riigikogu ega õiguskantsleri eelnevat luba, sest seadus selleks enam mingeid eritingimusi ette ei näe.

Riigikogu liikme puutumatus on sätestatud põhiseadusega ja teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Parlamendiliikme immuniteedi põhiline eesmärk on kaitsta parlamendi opositsiooni liikmeid koalitsioonile tugineva valitsuse võimalike püüete eest neid riigiaparaadi abil taga kiusata, ebaausate võtetega poliitilisest debatist kõrvaldada, selgitas Teder.

Õiguskantsler juhtis probleemile tähelepanu juba mullu sügisel riigikogu ees oma 2010. aasta tegevuse ülevaate ettekandes.

Tagasi üles