Kohus jättis Venemaa telekanalitele Eestis seatud keelu kehtima (3)
28. juuli 2023, 11:32
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata kaebuse, millega taotleti tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kehtestatud osa Venemaa telekanalite näitamise keelamise kohustuse lõpetamist.
Amet kohustas mullu 24. veebruaril ettekirjutusega lõpetama teleprogrammide RTR Planeta, NTV Mir ja NTV Mir Baltic, Rossija 24, Belarus 24 ja TV Centre International (TVCI) taasesitamise Eesti territooriumil.
Samuti kohustati ettekirjutusega lõpetama RBK teleprogrammi ja programmikataloogi taasesitamine ning kohustati blokeerima ettekirjutuse adressaatidele kuuluvates nimeserverites domeeninimed või veebilehe IP-aadressid või muuta veebilehed muul viisil internetiühenduse teenuse lõppkasutajatele Eestis kättesaamatuks. Need aadressid olid ntv.ru, ren.tv, 5-tv.ru, 78.ru, 1tv.com, lenta.ru ja tass.ru.
Vaidlustatud ettekirjutused olid tehtud Eesti sideettevõtjatele ja kehtisid 12 kuud.
Halduskohtusse pöördus kaebaja, kes taotles ettekirjutuste tühistamist. Kaebaja leidis, et TTJA-l puudus sellisteks ettekirjutusteks pädevus. Kohus sellega ei nõustunud.
Asjas vaidlustati ka põhiseaduspärasus. Kohtu arvates oli küll telekanalitele ja veebiväljaanetele juurdepääsu piiramisel põhiseaduse § 44 lg 1 riive (igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni), kuid ei nõustunud kaebajaga, et ettekirjutused riivavad põhiõigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ega tsensuuri keeldu. Kohus märkis, et infokanalitele juurdepääsu piiramine ei sunni veel kedagi oma veendumusi muutma.
TTJA on välja toonud, et enne sõja algust mullu 24. veebruaril oli RTR Planeta ja TVCI eetris saateid, milles eitati iseseisvate riikide, sealhulgas Ukraina ja Balti riikide suveräänsust ning milles halvustati teiste riikide kodanikke.
Kohus nõustus vastustajaga, et Eesti avaliku korra ja riigi julgeoleku seisukohast on ohtlik, kui ajakirjanduse ja sõnavabaduse sildi all levitatakse teadlikult ja süsteemselt teavet, mis võib õigustada, varjata või pisendada süütegusid inimsuse ja rahu vastu.
Kohtu arvates tuleneb vaidlustatud ettekirjutustest ka piisavalt selgesti välja, milles väljendus vaidlusalustes meediakanalites vaenu õhutamine, rahvusvahelise õiguse rikkumine ning sõjalise rünnaku õigustamine.
Kohus märkis, et ka Euroopa Liidu Nõukogu on pidanud vajalikuks piirata ELis meediateenuste kättesaadavust, mille eesmärk on destabiliseerida olukorda Ukrainas. Seega pole ka ELi tasandil vaadeldud neid telekanaleid kui sõltumatuid ajakirjandusväljaandeid, vaid osana Venemaa mõjtustegevusest. See kinnitas kohtu hinnangul, et TTJA pole oma hinnangute andmisel eksinud.
Kohus lisas, et vaidlustatud ettekirjutuste objektiks olevatele meediaväljaannetele juurdepääsu oleks tulnud piirata juba ka ELi tasandil kehtivatest sanktsioonidest tulenevalt.
Kohtu hinnangul on ettekirjutustes toodud piirangud proportsionaalsed. Kohtu arvates puudusid samaväärsed, kuid vähem koormavad alternatiivid, näiteks teabe teatud kujul edastamisega piirduv keeld, teatava sisuga piirduv keeld või kohustus lisada teabele teatav tähistus või hoiatus.
Kohtu arvates ei saa üheaastast keeldu pidada ebamõistlikult pikaks, kuna Ukraina sõja kulg on näidanud, et vajadus teatud meediaväljaannetele juurdepääsu piirata ei ole senini kadunud. Piirangut ei saa lugeda ka intensiivseks, kuna jätkuvalt on meediakanaleid, mille vahendusel saab teavet Venemaal toimuva kohta.
Otsuse saab vaidlustada hiljemalt 28. augustil Tallinna ringkonnakohtus.