ÜLEVAADE ⟩ Kutsekoolidesse pürgijad eelistavad õppida tarkvaraarendust

Ukrainlased kogunesid Tartu rakenduslikku kolledžisse tegema raadioetteütlust Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

• Populaarsed on ka koka, mootorsõidukitehniku, mehhatrooniku ja ehitusviimistleja eriala.
• Suurest huvist hoolimata on just populaarsetest erialadest tööturul enim puudus.
• Direktorite sõnul on kutsekoolide suhtes ühiskonnas tunda negatiivset hoiakut, mida tuleb muuta.

Kõrgkoolide hulgas on populaarseimad erialad küll selgunud, ent kutsekoolidesse on võimalik avaldusi esitada kuni augustini.

Tartu rakenduslikus kolledžis mootorsõiduki tehniku eriala teisel kursusel õppiv Georg Jaagup Polli unistab pärast kutsekooli lõpetamist isiklikust remonditöökojast. «Tahan arendada ennast sellisele tasemele, et suudaksin kuulmise või kompimise teel ära tuvastada, mis masinal viga võiks olla. Tean, et kõik vead ei ole lihtsalt tuvastatavad, kuid selleks on juba teised aparaadid ja teadmised,» ütles Polli. Ta tõdeb, et sõidukite parandamine on aja- ja energiamahukas, mistõttu võivad tema erialal õppijad tüdineda ning otsida tööturul uusi väljakutseid. «Eesti kliima on juba kord selline, et paljud masinad, mis remonti tulevad, on põhja või kapoti alt roostes või mustust täis. See raskendab mehaanikute tööd, sest poldid-mutrid on kinni roostetanud või haprad ning põhiprobleemini jõudmiseks tuleb kasutada ajakulukaid meetodeid.»

Võrumaa kutsehariduskeskuse IT-eriala teisel kursusel teadmisi omandava Margo Minka sõnul on arvutid teda alati paelunud. Minka soovib kutsekoolist edasi ülikooli minna, et tulevikus end ITga veel rohkem siduda. Ometigi tõdeb ta, et infotehnoloogia eriala on keeruline ja kõik ei pruugi seda lõpetada. «Samas on keeruline ka tööd sellel erialal leida. Võib ju arvata, et pole, aga kogemuse puudumisel ei taha sind keegi tööle võtta,» ütles Minka. Raskustest hoolimata usub ta, et IT on just tema valdkond.

Tihe rebimine tarkvaraarendajaks pürgijatel

Kõige rohkem on õppijaid Tartu rakenduslikus kolledžis, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ning Tallinna tööstushariduskeskuses. Võttes kõigist maakondadest luubi alla ühe kutsekooli, selgus, et populaarsemate erialade seas on nii tehnika, tootmise, ehituse kui ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond. Viimase vastu tuntakse huvi tänavugi. Just Haapsalu, Kuressaare ja Võrumaa kutsekoolides on sel aastal populaarseimate erialade sekka jõudnud IT kõrval ka tarkvaraarendaja eriala. Siiski on tähtis neil kahel erialal vahet teha. IT-süsteemide spetsialistid töötavad asutustes ning hoiavad ja haldavad IT-süsteemide, võrkude ja andmebaaside toimimist. Tarkvaraarendajad seevastu arendavad ja testivad programme, mis täidavad konkreetseid ülesandeid.

Kuressaare ametikooli direktori Neeme Ranna sõnul on tarkvaraarendaja eriala kogunud populaarsust viimase viie aasta jooksul. Praegu on erialal 16 õppekohta, ent ühele kohale on esitatud kokku 2,19 avaldust. «Ilmselt on tipus püsimist suuresti mõjutanud sektori areng, sest 35 aastat tagasi arvutiga seotud erialasid veel ei õpetatud,» ütles Rand.

Kui tarkvaraarendajate puhul on populaarsuse kasv olnud mõnevõrra üllatav, siis Haapsalu kutsehariduskeskuse direktor Riinu Raasuke tõdes, et IT puhul on menu ootuspärane. «Meile on kandideerinud ka eliitkoolide lõpetajad, kes teadliku valikuna valivadki IT-suuna kutsehariduses, nähes selles eelist tavapärase gümnaasiumihariduse ees,» ütles Raasuke.

Samuti on IT-nooremspetsialistid esirinnas Võrumaa kutsehariduskeskuses. Direktor Eveli Kuklane ütles, et eriala pakub huvi ka põhikooli lõpetajatele. «Nende puhul tuleb meeles pidada, et eriala valitakse esimest korda. Tihtilugu jääb sõelale midagi, mille kohta on inimesel väike aimdus juba tekkinud,» ütles Kuklane. Ta usub, et IT võib noorte hulgas olla populaarne, sest erialaga puututakse iga päev kokku. «On ju teada, et IT-erialal on üsna head palgad, mis võib valiku tegemist ka mõjutada.»

Populaarsuse kõrval on tööjõupuudus jääv

Lisaks IT ja tarkvaraarenduse valdkonnale on kutsekoolides populaarsed ka koka, mootorsõidukitehniku, mehhatrooniku ja ehitusviimistleja eriala. Populaarsusest hoolimata on ka tööjõu puudujääk neil erialadel endiselt suur.

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeetrist selgub, et tarkvaraarendajatest on kõige rohkem puudus Rapla, Pärnu ja Tartu maakonnas. Kokkade puhul on eriti suur tööjõu puudujääk Hiiu, Põlva ja Pärnu maakonnas. Mootorsõidukite mehaanikutest tuntakse puudust kõikjal Eestis, välja arvatud Saare, Võru ja Lääne-Viru maakonnas. Ehitusviimistlejaid oodatakse enim Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maakonda.

Haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna juhi Teet Tiko sõnul võib puuduse põhjusi olla mitu. «Põhikooli lõpetajate puhul tuleb arvestada, et sellel ajal ei pruugi noor inimene veel teada, mida eluga peale hakata. Seetõttu tehakse valik juhuslikkuse alusel, et vähemalt midagi õppima minna,» ütles Tiko.

Ta lisas, et teine põhjus peitub täiskasvanutes. «Nemad tulevad õppima sageli iseenda ja lisateadmiste jaoks. Kui õpitakse iluaiandust, siis ei minda sinna tööle, vaid rakendatakse teadmisi iga päev. Need on põhjused, miks õppijaid leidub, aga töötajaid ei ole.»

Muuhulgas võib valikuid mõjutada raha. «Täiskasvanud ei pruugi olla valmis võtma vastu neid töötingimusi, mida sektor pakub. Kui sektoris on keerulised ajad ja palgad madalad, siis sinna tööle ei minda,» ütles Tiko.

Vananenud arusaam kutsekoolidest

Kutsekoolide juhid küll julgustavad kõikidel huvilistel sobivale erialale kandideerida, kuid tõdevad, et kutseharidusega käib senini kaasas kehv maine.

Räpina aianduskooli direktori Kalle Toomi arvates võib negatiivne hoiak alguse saada halvustavast toonist kutsekoolide suhtes. «Eesti üldhariduskoolides on säilinud mõtteviis, et kui sa korralikult ei õpi, siis sind saadetakse kuhugi kutsekooli,» ütles Toom. Ta lisas, et hoiaku muutmiseks ja teadlikkuse parandamiseks tuleb teha palju tööd. «Need, kes kutseharidust põlastavad, on inimesed, kes ei ole sinna kunagi sattunud või kutsekoolis käinud. Ei ole nii, et suures, kõledas ja pimedas ruumis käiakse õliste tunkedega tööl.»

Kuressaare ametikooli direktor Neeme Rand on kindel, et põhikoolis tuleb panna suuremat rõhku kutsevalikule ning väärtustada rohkem oskustööd. «See on globaalsem teema ja alustada tuleks perekonnast ning noorte oskuste võimalikult mitmekülgsest kujundamisest. Kõike ei saa hiireklikiga tellida,» lausus Rand.

Tiko möönab, et probleemile ei leia lahendust üleöö, kuid sügiseks on haridusministeeriumil valmis meetmete pakett, mis aitab olukorda leevendada. «Kahjuks ei ole meil üht ja ilusat lahendust, mis sõrme viibutades kohe aitaks. Oluline on muuta kutsekeskharidus noortele atraktiivsemaks. Üks võimalus on laiendada õpitavate erialade skaalat ja pikendada õppeaega, mis võimaldab õpilastel jõuda sellise kutsekeskhariduseni, mis aitaks neid kõrghariduse omandamisel,» sõnas Tiko. Samuti tuleb tema arvates tõsisemalt tegeleda karjäärinõustamisega põhikoolis. «Üha rohkem näeme, et vastuvõtuvestlusele tullakse nii, et ei teata, mida tahetakse õppida või missuguse erialaga on tegemist. Kahjuks on seda liiga palju.»

Eestis on 35 kutseharidust andvat õppeasutust

• Eelmise aasta andmete järgi on kutseõppeasutustes vastuvõetute arv 12 877, mida on 0,8 protsenti rohkem kui 2021. aastal. 
• 2022/23. õppeaastal õppis kutsekoolides 13 000 meest ja 12 000 naist.
• Eelmisel aastal katkestas kutseõpingud 6122 õppurit. Viimati oli katkestajate hulk samas järgus 2014.  aastal.

Allikas: statistikaamet, Haridussilm