Raske ja sügava intellektihäirega täisealistele luuakse päeva- ja nädalahoid
9. august 2023, 17:22
Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, millega asendatakse intellektipuudega inimestele suunatud senine igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena eraldi erihoolekandeteenuse liigiga «päeva- ja nädalahoiuteenus». Kui seni on teenuse osutamisel ilmnenud mitmeti mõistetavusi, siis kooskõlastusel oleva eelnõuga täpsustatakse päeva- ja nädalahoiuteenuse nõudeid näiteks teenuse mahule ja teenindava personali arvule.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul soovitakse uue teenusega pakkuda alternatiivi senisele teenusele ja toetada lähedaste võimalusi töö- ning ühiskonnaellu naasta. «Paremate lahenduste väljatöötamisel tuleb inimestele tagada isikukesksem teenus ja teisalt ka vähendada hooldajate koormust,» lisas Riisalo.
Päeva- ja nädalahoiuteenus luuakse intellektipuudega inimestele, kelle abi- ja toetusvajadus on väga suur ja kes seni on kasutanud päeva- ja nädalahoiuteenust igapäevaelu toetamise teenuse raames. Teenus on mõeldud inimestele, kes saavad elada kodus koos oma lähedastega, käies vastavalt enda ja lähedaste vajadusele kasutamas erihoolekandeteenust.
Päeva- ja nädalahoiuteenuse sihtrühm on mõõduka, raske, sügava või muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega inimesed, kes vajavad suures mahus hooldust või järelevalvet (kuus vähemalt kümnel ööpäeval 6 tundi ööpäevas). Teenuse eesmärk on ennetada ja pakkuda alternatiivi institutsionaalsele ööpäevaringsele hooldusele ning samal ajal toetada lähedaste võimalust töötada ja osaleda ühiskonnaelus. Teenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Teenuseosutaja peab tagama 12 inimese kohta vähemalt ühe tegevusjuhendaja kohaolu, kuid vastavalt inimeste vajadustele rohkem.
Muudatustega väheneb muuhulgas ka sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutajate halduskoormus, kuna teenus viiakse seniselt neljalt erinevalt hinnakirjalt üle ühisele päeva- ja nädalahoiuteenuse hinnale. Päeva- ja nädalahoiu teenuste kasutajaid on suurusjärgus 200 inimest.
Lisaks luuakse kooskõlastusele saadetud eelnõus elukoha registreerimisel erisus inimestele, kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu. Edaspidi saab kohalik omavalitsus nende inimeste uue elukoha registreerida inimese elukoha omavalitsuse või linnajao täpsusega.
Eelnõuga täpsustatakse ka töötamise toetamise teenust, mis tagaks puuduva töövõimega psüühikahäirega inimestele stabiilse ja paindliku töö tegemise võimaluse ja tööoskuste arendamise. Lisaks täpsustatakse seaduse muutmisel töötamise toetamise teenuse sisu ja kirjeldust, et seni teenust saanud inimesed kvalifitseeruksid edaspidi töötamise toetamise teenusele. Muudatus võimaldab suurema toetusvajadusega isikutel töö tegemist ja tööoskuste arendamist kaitstud tingimustes. Töötamise toetamise tingimuste täpsustamine aitab luua inimestel selgust, kas ta peaks tööalaseid tugiteenuseid edaspidi taotlema töötukassa või sotsiaalkindlustuse kaudu.