Kaitseministri uus määrus teeb valla Lääne-Virumaal nõutuks
/nginx/o/2023/02/06/15122981t1h6f3f.jpg)
10. august 2023, 00:01
/nginx/o/2023/08/09/15512174t1hb12f.jpg)
Kaitseminister Hanno Pevkur saatis eelmisel nädalal kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega tõstetakse märkimisväärselt kaitseväe harjutusväljadest tuleneva häiringu kompensatsiooni omavalitsustele. Määruses ei leidu aga Haljala valda, kelle territooriumil paiknev Rutja õppeväljak on samuti oluline riigikaitseline objekt.
Haljala vallas Rutja külas asuvat Kaitseliidu õppeväljakut kasutavad aktiivselt nii Kaitseliit kui ka kaitsevägi. Rutja õppeväljaku intensiivset kasutust näitab asjaolu, et 2022. aastal toimusid Rutja õppeväljakul riigikaitselised harjutused ja väljaõpe tervelt 281 päeval. Kuna aga Rutja on õppeväljak, mitte harjutusväli, pole Haljala vallal – vähemalt praeguse eelnõu kohaselt – lootust häiringu eest kompensatsiooni saada.
Seetõttu pöördus Haljala vallavanem Anti Puusepp kaitseministri poole palvega selgitada, kuidas erineb Rutja õppeväljaku näitel harjutusvälja ja õppeväljaku mõju piirkonnale ja kohalikele inimestele. «Nendime, et iga õppeväljakul toimuv harjutus ja väljaõpe ei pruugi tekitada müra, kuid arvestades lasketiiru olemasolu, on kohane eeldada, et müra laskmistest ja tegevusest õppeväljakul tekib,» sõnas vallavanem ministrile läkitatud kirjas. «Samuti liigub õppuste käigus piirkonnas arvestataval hulgal rasketehnikat.»
Rutja väljaku mõjualas elab alaliselt üle 100 inimese ja suvitusperioodil kasvab elanike arv veelgi, mistõttu kaasneb valla hinnangul sellega oluline mõju piirkonna elanikele. Lisaks on õppeväljakule kehtestatud piiranguvöönd, mille ulatus on 2000 meetrit kinnistu välispiirist ja kogupindala üle 3200 hektari. Piiranguvööndis peab kõik planeeritavad ehitustegevused kooskõlastama kaitseministeeriumiga, see lisakohustus viitab samuti asjaolule, et Rutja õppeväljakuga kaasneb kohalikele ja vallale oluline mõju.
«Mõistame, et harjutusvälja ja õppeväljaku definitsioonid erinevad ja võib-olla esineb ka sisulisi erinevusi taristute kasutamisel, kuid meile jääb arusaamatuks, miks ei arvestata omavalitsustele suunatud hüvitise rakendamisel ka õppeväljakutega kaasnevate häiringute ja mõjudega,» ütles Puusepp.
Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof kinnitas, et ministeerium on omavalitsuse murega kursis. «Saame öelda, et kooskõlastusringi raames on meieni jõudnud mitme kohaliku omavalitsuse tagasiside, mida analüüsime,» sõnas ta. «Tagasisidet ootame kuni 18. augustini. Seejärel analüüsime vajadust eelnõu ja seletuskirja täiendada vastavalt laekunud tagasisidele,» selgitas ministeeriumi ametnik.