Pärast aastakümneid tagasi juurte juurde: Sillamäele õppejuhiks (2)
12. august 2023, 09:26
Lõuna-Eestist Virumaale elama kolinud ja uuest kooliaastast Sillamäe gümnaasiumis (mis on 1. septembrist riigigümnaasium) õppejuhina tööd alustav Erika Tiiman (59) lausus, et tema puhul polnud palk töökohavahetuse põhiline motivaator.
«Kandideerisin ja mõistsime teineteist väga hästi. Selles suhtes usun, oli ka [kooli juhtkonna] valik selline,» ütles Tiiman, keda ahvatles tööle kandideerima eelkõige asjaolu, et tal avaneb võimalus teostada end just riigigümnaasiumis.
«Usun, et see on gümnaasiumi, õpetajate ja õpilaste jaoks hoopis uus tase, uus vastutus ja väga hea võimalus õpilastele ja õpetajatele arenguks. See on põnev!»
Ehkki riigilt õpetajatele lubatav 874-eurone palgalisa Tiimani õppejuhi ametikohale ei laiene, annab ministeerium omavalitsustele raha ka haridusasutuste juhtide palgalisaks.
«Mõni tuttav ütles, et kui on õpetanud eesti keelt teise keelena, ongi siin [Ida-Virumaal] mingi aja töötanud ning kui juba pere loodud, siis läinud mujale. Tean eesti keele õpetajaid, kes on aeg-ajalt sidunud ennast eesti keele õpetamisega just Sillamäe või Narva piirkonnas, võtnud vastu eesti keele eksameid ja proovinud selles liinis töötada,» lisas Tiiman.
Tema sõnul on teema olnud päevakorras kui just mitte selge huvina, siis vähemalt jututeemana. «Nii palju, kui on kuulda olnud, on nii mõnigi [Ida-Virusse] üle tulnud,» teadis ta.
Keerulisemaks hindas Tiiman töökohavahetust nende pedagoogide puhul, kellel on pere loodud ja lapsed lasteaias või koolis. Tiiman märkis, et temal oli valikut selle võrra kergem langetada, et ta on Ida-Virumaaga kokku puutunud. «Tuleb tunnistada, et ega see kant mulle päris võõras ei ole – olen siin koolis käinud. Pärast ülikooli kulges elu niimoodi, et elasin ja töötasin mujal,» tähendas Tiiman. «Ma ei tule päris nullist. Natuke tean piirkonda, kuigi olen siit päris pikka aega eemal olnud.»
Uus elu- ja töökoht nõuab õppejuhi sõnul küll osa harjumuste muutmist, kuid seniseid kontakte saab lihtsasti säilitada. «Tänapäeva tehniliste võimaluste juures ei ole see üldse probleem,» kinnitas Tiiman.
Mis puutub õpetajate keeleoskuse küsimust, siis Sillamäe gümnaasiumis ta probleemi ei näe. «Nii palju, kui olen koolis käinud, on nii koosolekud kui ka inimestega suhtlemine olnud eestikeelne. Ka selles piirkonnas näen iga aastaga üha rohkem, et inimesed ka poes ja tänaval vastavad eesti keeles,» rääkis Tiiman. «Oskavad küll ja väga paljud inimesed nendest – loomulikult mitte kõik – tahavad rääkida.»