Omamoodi masin: päikesepaneeli ja mersu ninaga aiakäru

Kuido Saarpuu
Copy
Viljandimaa mees Ain Vätsing (roolis) tõi oma insenertehnilise loomingu Järva-Jaani killavoorile välja kolmandat korda.
Viljandimaa mees Ain Vätsing (roolis) tõi oma insenertehnilise loomingu Järva-Jaani killavoorile välja kolmandat korda. Foto: Kristo Kivisoo/Järva Teataja

Augusti alguses Järva-Jaanis toimunud vanatehnika killavooril oli eriilmelisi sõidukeid rohkem, kui lugeda jõuaks.

Ühte neist võiks kirjeldada nii: miniatuurne, suurema golfikäru mõõdus, Mercedes-Benzilt pärit esininaga, metallpost, mille otsas päikesepaneel, rool ja paar üksikut näidikut ning kogu selle kompoti taga veekindlast vineerist kast. Näeb välja nagu midagi väga kummalist? Jah, teil on õigus!

Viljandimaa mees Ain Vätsing tõi oma insenertehnilise loomingu Järva-Jaani killavoorile välja kolmandat korda. „Minu jaoks on see kõige tavalisem aiakäru,” selgitas ta. „Koduses majapidamises leiab see igal juhul palju kasutamist.”

See „aiakäru” on siiski eriline, sest on puha elektrisõiduk. Päikesepaneel nimelt laeb akusid, akud omakorda käitavad kunagiselt tõstukilt saadud elektrimootorit, mis ongi selle liikuri jõuallikas. „Ostsin päikesepaneeli, sest kodus oli vaja akusid laadida. Seejärel tegin akudele käru, see tuli aga liiga suur ning siis leidsin, et kui see juba sedavõrd suur sai, võiks kogu see asi ise ka liikuda,” avaldas ta. „Selleks sain vanarauast veneaegse tõstukimootori. Igavesti võimas asi!”

Masina suurem ehitamine kestis kaks aastat, kuid esimest korda liikusid Vätsingi mõtted sellise liikuri tegemise osas juba kümmekond aastat tagasi. „Kui Järva-Jaani vanatehnika varjupaiga peremees Tuve Kärner omal ajal minu õuele kraanaautot vaatama tuli, siis äriks meil muidugi ei läinud, küll aga kutsus ta mind aiakäruga killavoorile,” meenutas ta. „Leidsin, et niisama tulemine ikka ei sobi ja nii tekkis aiakärule mersu nina ette.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles