Seenelembesed eestlased tunnevad eksimatult ära punase kärbseseene, teiste mürgiste seent puhul nii enesekindlad ei olda. Mürgistusteabe keskuse õde-konsultant Ruth Kastanje sõnul on ka siis, kui oled kogemata toiduks tarvitanud mürgiseent, võimalus ellu jääda, aga tegutseda tuleb kiiresti.
Eestimaalased on hästi enesekindlad seenekorjajad, metsast tullakse enamasti suurte korvidega. Kui sageli järgneb seenesöömisele telefonikõne mürgistuskeskusesse, et mul on nüüd halb olla?
Nii-öelda seenekõnesid tuleb meile iga päev kolm-neli tükki ikka, helistavad inimesed, kes järgivad seda mõistlikku nõuannet, et kui tekib kahtlus, siis küsi.
Aga kahtlus tekib seetõttu, et sõin seenekastet ja nüüd tunnen ennast halvasti?
Kõige levinum põhjus ongi, et peale seente söömist tekkis halb enesetunne ja nüüd on küsimus, kas sellised sümptomid võiksid olla seotud seentega või on tegemist mingisugune muu tervisehäirega. Helistavad ka inimesed, kes on juba osa seeni ära söönud ja siis vaatavad veel kasutamata tooreste seente peale ja tekib küsimus, kas need ikka olid kõik söödavad seened. Äkki peaks midagi tegema, sest need vist küll söögiseened ei ole. Mõnikord muretsetakse ka laste pärast, sest kahtlasel seenel on pisikesed hambajäljed peal.
Kui paljude sääraste telefonikõnede peale muutub kõne vastuvõtja ärevaks, kuna olukord tundub hull olevat ja peabki kiirabi kohale saatma?