:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/18/15531469t1h5a9d.jpg)
Juba kevadest saadik ja läbi kogu suve põllumehi kimbutanud ning tüssanud ilmad on viinud nad koristusajaks juba varem peljatud tõdemuseni, et saak tuleb neljandiku või kolmandiku, mõnel pool lausa poole väiksem kui normaalsetel aastatel.
Juba 32 aastat on Jaak Läänemets talu pidanud, aga midagi niisugust, nagu sel suvel, pole ta enda sõnul iial varem näinud.
See, mida ta Lääne-Virumaal Uuetoa talu peremehena näeb, on kõigi aegade keerulisimad olud ning noist tingitud viletsaim teraviljasaak.
«Hästi kesine,» ütleb ta nii juba salve saadud kui veel põldudel koristamist ootava vilja kohta.
Näiteks talirapsi on ta tavaliselt saanud neli tonni hektarilt. Sel suvel sai 2,8. Herneid on samuti saanud hektarilt harilikult neli tonni. Nüüd saab vaevalt kaks.
60 hektarit varast otra tuli juuli algul hooldusniidukiga lihtsalt maha niita, sest sealt ei olnud lootust üldse mingit saaki saada. Taimed olid tolleks ajaks kõigest 20 sentimeetri kõrgused – Läänemetsa kogemuste järgi selge märk, et küpsemisajaks poleks kombaini vikati ette midagi jäänud. «Viljakoristus oleks ainult kulu,» sõnab ta.
Vähemasti taliodra ja talinisu olukord põllul paistab Läänemetsale parem kui enamasti kiduraks jäänud suviviljadel, sest taliviljad said kasutada talvist niiskust ning areneda suve algul saabunud põuaajaks jõudsamalt.
«Kui summa summarum 60 protsenti loodetud saagist koju tuleb, siis on hästi,» lausub Läänemets. Loodetu on põllumeestele see, mida näitab paljude aastate keskmine.
Seda, et Läänemets ei dramatiseeri olukorda üle, kinnitab ka põllumeeste ühistu Kevili prognoos: kui mullu suvel said Eesti põllumehed teravilja, rapsi ja kaunvilju kokku 1,86 miljonit tonni, siis tänavu jääb nende saak tõenäoliselt 1,4 ja 1,5 miljoni tonni vahele. «See aasta on kehvapoolne,» nendib Kevili viljaäri müügijuht Janno Toomet.
Peasüüdlane, nagu põllumajanduses ikka, on ilm. Teraviljakasvatajate sõnul hakkasid asjad põllul kiiva kiskuma juba kevadel, mis kujunes külmaks. Siis järgnesid pikalt kestnud öökülmad. Edasi tegi taimedele liiga suve alguse põud, mille kohta ütleb Urmas Uustalu, Raplamaal asuva Pae Farmeri taimekasvatusjuht: «Põud oli nii põud, kui põud saab olla.»
See kõik jättis viljapõllud hõredaks ja taimed madalaks. «Kui vili on ainult 20–25 sentimeetrit kõrge, siis sealt ei ole tera võtta,» tõdeb Uustalu.
/nginx/o/2023/08/18/15531478t1h56cb.jpg)
Saatuslikud vihmad
Kui juuli teises pooles saabusid lõpuks vihmad, sai põldudel kasvuhoo sisse umbrohi. Suve algul ei saanud umbrohutõrjet teha, sest maa oli liiga kuiv. Juulis ei saanud tõrjet enam teha seepärast, et teraviljataimedel olid pead juba küljes.
«Juuni ja juuli läksid vahetusse,» lausub Tartu-lähedase Haage Agro juhatuse liige Andres Härm, kahe kümnendi tagune Eesti aasta põllumees. «Juuni ilmad oleks pidanud olema juulis ja juuli ilmad juunis – siis oleks kõik olnud ilusti.»
Seda, et vihmad, mis viimaks saabusid, on teinud olukorra põldudel pigem hullemaks, kinnitab ka Läänemets, kes on ühtlasi Kevili nõukogu liige. Lisaks umbrohule soodustasid juulikuu vihmad hilisvõrsete kasvu. Need võrsed põhjustavad vilja ebaühtlast valmimist – kui põlde vaadata, siis on sageli näha, kuidas küps vili on segamini rohelise massiga – ning teevad saagikoristuse keerulisemaks.
/nginx/o/2023/08/18/15531475t1h8e5d.jpg)
«Kui taim pärast põuda ükskord vee kätte saab, hakkab ta igasuguseid vigureid tegema,» nendib Lääne-Virumaal asuva Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer. «Kui toores vili on samal põllul koos küpse viljaga, siis keskmisena saab punkrisse märjemapoolse toote.» Mis omakorda tähendab suuremaid kuivatuskulusid.
Nelja kümnendi pikkuse agronoomikogemusega Uustalu Pae Farmerist ütleb, et selliseid tingimusi nagu tänavu, mil hilisvõrsete tõttu on paljud põllud suuresti rohelised, tema varasemast naljalt ei mäleta. Teda paneb imestama, et hilisvõrsed on tekkinud koguni talinisul ja talirapsil.
Klammer Voore Farmist prognoosis juba varem, et võrreldes tavapäraste, normaalsete aastatega ulatub saagikadu tänavu 30, halvemal juhul lausa 50 protsendini. «Tundub, et ma sõnu väga sööma ei pea,» lausub ta. «Kohati on piirkondi, kus kadu on veel oluliselt hullem.»
Kõige tugevamalt on tema sõnul saanud pihta söödakultuurid, ja seda üle Eesti. Mõnel pool olid esimesed rohusöödaniited tema teada sisuliselt suisa olematud. Kusjuures just rohusööta, lisab ta, on kõige raskem asendada – erinevalt teraviljast, mida saab laevaga sisse vedada –, sest see on kergesti riknev mahukaup. Kusjuures siin ei aitaks ka riigi rahaabi, sest, nagu sõnab Klammer: «Ega sa raha loomale sööda ja loomalt raha eest piima kätte saa.»
/nginx/o/2023/08/18/15531474t1h4fe0.jpg)
Voore Farmi 2300 hektarist oli tänavu ligi kolmandik rapsi all. Klammer lootis, et saab olusid arvestades rapsi kolm ja pool tonni hektarilt, kuid pole saanud kolmegi. Liiati on rapsi hind maailmaturul languses. «Midagi sai õnneks ette ära müüa natuke parema hinnaga,» räägib Klammer, kui on tulnud koristustöödelt lõunapausile. «Kui täna oleks saak müümata, oleks täitsa katastroof.»
Tegijale jääb töörõõm
Ka muude kultuuride saagid on Klammeri sõnul eelmiste aastatega võrreldes kehvad, ent vähe sellest: ka hind, mida nende eest saab, ei kata tehtud kulutusi. Sest enamik viljast on kasvatatud mullu rekordiliselt kalli hinna eest ostetud väetisega. Seetõttu pani Voore Farm 250 hektarile külvatud talinisule 40 protsenti vähem väetist kui tavaliselt. Seda arvestades peab Klammer keskmiselt hektarilt saadud nelja tonni isegi ootuspäraseks tulemuseks, kuid olnuks ilmad tänavu normaalsed, saanuks tema väitel nisusaak kindlasti suurem.
/nginx/o/2023/08/18/15531476t1h23a3.jpg)
Veidi rohkem kui poolel Voore Farmi põllumaast kasvab oder, millest enamik saab küpseks nädala pärast, kui ilm vähegi soosib, ja läheb peamiselt loomasöödaks. Aga selle koristamine tuleb hilisvõrsete tõttu keeruline. Varast otra on õnnestunud saada keskmiselt kaks tonni hektarilt.
Kui lüüa mullused ja tänavused kulud ja oodatavad tulud sügisel kokku, pakub Klammer, et heal juhul tuleb nn nulliring. Aga kui vaadata pelgalt selle aasta väljaminekuid ja sissetulekuid, on tulemuseks nn miinusring, möönab ta.
Pärnumaal asuva pereettevõtte Põhara Agro juhataja Jaanus Põldmaa ütleb, et see, mille ta tänavu oma 750 hektarilt põldudelt kätte saab, läheb tehtud kulude katteks. Kasum tekib alles siis, väidab ta, kui rapsi saab hektarilt rohkem kui kaks ja pool tonni ning otra ja nisu üle nelja-viie tonni. «Kui seda ei saa, on olnud tore aasta ja oled saanud lihtsalt tööd teha,» lausub ta.
Töörõõm ja -vaev, nagu näitavad senised saagid, talle sellest aastast ilmselt jäävadki. Talirapsi sai Põldmaa 2–2,5 tonni hektarilt – olusid arvestades hindab ta selle isegi suhteliselt heaks tulemuseks – ning otra 4,5 tonni hektarilt. Varem on ta otra saanud tavaliselt 6–7 tonni.
Põldmaa loodab, et nisu õnnestub saada üle viie tonni hektarilt. Postimehega rääkimiseks leiab ta aega üksnes tänu sellele, et sõidab parajasti varasel pärastlõunal, kui pilvitust taevast sirav päike kergitab õhutemperatuuri üle 25 kraadi, autoga 20 kilomeetri kaugusele põllule. Seal ootab renditud kombain, mis tuli oma ettevõtte ainsale kombainile lisaks hankida seetõttu, et augusti alguse sajud ehmatasid ära: koristada sai siis ainult vihahoogude vahel. (Kui palju ta kombaini rentimise eest maksab, seda Põldmaa ei ütle, sest kõik on läbirääkimiste küsimus – P. P.) Kuna Põhara Agro põllud on siin-seal laiali, on kiireks koristusajaks tulnud viljaveoks juurde tellida ka veoauto.
Ent isegi juhul, kui Põldmaa lootused täituvad ning ta saab nisu üle viie, kas või kuus tonni hektarilt, jääb see tonn-kaks alla paremate aastate saagile. Tema põllud, olgu need pealegi valdavalt rabade vahel madalatel maadel, mis suurendab talvekahjude ohtu, on sageli andnud talinisu seitse, koguni kaheksa tonni. Tänavu, tõdeb ta, jääb kõigi kultuuride saagikus harjumuspärasest umbes kahe tonni võrra väiksemaks. «See on kaks tonni sinu kasumist,» sedastab Põldmaa.
/nginx/o/2023/08/18/15531479t1hc056.jpg)
Vilja hind kõigub ilma vingerpusside ja sõjasündmuste tuules
See, kui palju põllud saaki annavad, on ainult üks pool teraviljakasvatajate rehkendusest. Teise poole moodustab see, kui palju saagi eest tasu õnnestub saada.
Teravilja hinnad kõiguvad, sest sõltuvad üleilmsest börsist. See tähendab, et tuleb pidevalt jälgida börsihindu. «See on passimise küsimus,» tõdeb Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi.
Estonia Farmide taktika on olnud poole müüdava koguse hind börsil n-ö kinni panna ja pool vabaks jätta. «Kui paned liiga suured kogused kinni, lootes saada kõrget hinda, ja siis tuleb välja, et sul seda kogust ei ole – siis maksad trahvi,» ütleb Marrandi.
Teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili viljaäri müügijuht Janno Toomet lausub, et võrreldes mullusega, kui hinnad tõusid börsil väga kõrgele, on need praegu madalamad.
Ka Scandagra Eesti teravilja tootejuht Marge Pähkel rääkis eelmise nädala algul ERRile, et teravilja hind on maikuisest kõrgtasemest langenud umbes 20 protsenti.
Ent keeruline on ennustada, mis saab edasi, tunnistab Toomet. Venemaa on pärast Ukraina viljaleppest taganemist pommitanud Ukraina sadamaid ning ähvardanud mereblokaadiga, mis on muutnud hinnad veelgi kõikuvamaks.
Toomet ütleb, et kuigi Venemaalt on tulemas suur viljasaak ning Ukrainast samuti oodatust suurem, siis sel aastal teravilja hind suurt ei lange, ent samas ei maksa loota ka suurt hinnatõusu, olgugi et nii Euroopas kui Ameerikas, samuti Hiinas, on saagiprognoose langetatud.
Tulemus nagu kolhoosis
Haage Agro juhatuse liige Härm ütleb sama: oleks tänavune aasta olnud normaalne, saanuks kaks-kolm tonni saaki hektarilt rohkem kui tegelikult. Nii taliodra kui varase talinisu saagikus oli tema sõnul nadi. Kahju hakkas tekkima juba talvel. «Midagi kiitvat ei ütleks,» lausub ta.
Puhtäriliselt, lisab Härm, teeb olukorra põllumeestele veelgi keerulisemaks tõsiasi, et kõik nn sisendid, nagu väetised ja kemikaalid, on aja jooksul muudkui kallinenud, aga «need kaubad, mida ise pead müüma, odavnevad».
Pae Farmeri pikaajalise kogemusega taimekasvatusjuht Uustalu tunnistab, et talle meenutab tänavune saagikus lausa kolhoosiaega. Näiteks suviotra on tulnud kõigest poolteist tonni hektarilt. «Sellega arveid ei maksa,» sõnab ta. Nisu, mis kasvab Pae Farmeri kokku 3400 hektarit hõlmavatest põldudest ligi kolmandikul, on mõnes kohas saanud kaks, teises kohas viis tonni hektarilt.
Nii kesistes näitajates on süüdi ka kohati kiviklibune maa ja liiga õhuke mullakiht, mis ei luba taimede juurestikul kuigi sügavale tungida. Seetõttu pole pilt, mis põldudelt vastu vaatab, ühtviisi ebasobivast ilmastikust hoolimata kõikjal üle Eesti sugugi ühesugune. Kevili viljaäri müügijuht Toomet teab rääkida, et Põhja-Eestis, aga ka Ida-Virumaal ja Läänemaal kannatab saagikus viletsamate põllumaade tõttu rohkem kui näiteks Kesk- ja Lõuna-Eestis.
Nii saabki Järvamaal asuva Estonia Farmide juhatuse liige Jaanus Marrandi, kahe kümnendi tagune põllumajandusminister Siim Kallase valitsuses, öelda, et midagi kohutavalt hullu ei ole. («Ärge seda küll kirjutage, et kõik on kole hästi,» hoiatab ta igaks juhuks siiski –P. P.) Estonia Farmide alla kuuluva kolme ettevõtte kokku 5200 põlluhektarist oli selle nädala alguseks teravili koristatud kolmandikult ning keskmine saagikus oli Marrandi andmeil viis tonni hektarilt. Hübriidrukist on õnnestunud saada koguni üle kaheksa tonni ning talinisu kuus tonni hektarilt, aga varase odra saak on mõnel põllul jäänud vaevalt kahe tonnini hektarilt. «See on ebaõnnestunud,» tunnistab Marrandi.
Paljude teiste põllupidajatega võrreldes suurem saagikus on tema sõnul tingitud sellest, et Kesk-Eestis leidub palju kuivendatud maid, mis on niiskemad ja soodsama veerežiimiga. Estonia Farmidel on selliseid maid umbes kolm neljandikku.
/nginx/o/2023/08/18/15531470t1h5caa.jpg)
Lootusetud optimistid
Vaatamata sellele, et paljud põllumehed korjavad lõppeval suvel viljapõldudelt viimaste aegade viletsaima saagi, ei kavatse nad oma senisele tegevusele lõppu teha.
Uustalu Pae Farmerist: «Jumala eest, ega asi saa sellepärast seisma jääda. Elu peab edasi minema.»
Klammer Voore Farmist: «Meil ei jää midagi muud teha, kui lihtsalt edasi tegutseda.»
Põldmaa Põhara Agrost: «Põllumees on ellujäämiskunstnik. Mis sa ikka teed? Otsid võimalusi. Korvad heade aastatega halbade aastate kahjusid või puudujääke.»
Läänemets Uuetoa talust: «Põllumehed on parandamatud optimistid. Need, kellel seda optimismi ei ole, ei ole põllumehed.»
Need pole tühjad sõnad. Läänemetsal on tulevaks aastaks taliraps juba külvatud.
Pealegi: ega ühe aasta tulemused midagi loe ega maksa, väidab Läänemets, sest seal on liiga palju loteriid. Tuleb vaadata viimase viie aasta keskmist saagikust, lausub ta. Sest statistika järgi – nii on ta kuulnud – olla keskmiselt igast seitsmest aastast ainult üks põllumeestele kehv või ebaõnnega seotud.