TAUST Maila Taimre: Austraaliasse taheti Balti põgenikke, sest me ei olnud sealsele silmale võõrad vaadata

Juku-Kalle Raid
, Ajalehe KesKus peatoimetaja
Copy
Juku-Kalle Raid ja Maila Taimre. 
Juku-Kalle Raid ja Maila Taimre. Foto: Erakogu

Austraaliasse kolinud ja tuntud väliseesti raadiohääleks saanud Maila Taimre on käinud Eestis igal aastal pärast taasiseseisvumist, kui koroonaaeg välja arvata.

Juba 95-aastane daam on teinud tuhatkond raadiosaadet Austraalia riigiraadios, kus tutvustas Eesti elu nii Nõukogude okupatsiooni kui ka taasiseseisvumise ajal.

Te olete sündinud aastal 1928 ja ikka väga kõbus.

See on ainult number, inimene on nagu inimene ikka edasi.

Mida mäletate lapsepõlvest ja iseseisvast Eestist?

Minu esimesed mälestused on naljakad või imelikud. See oli aasta 1933 ja minu õde oli siis saanud aastaseks, suvitasime Narva-Jõesuus. Õde hakkas just kõndima ja kogu aeg kukkus ninapidi liiva sisse ja mina pidin siis teda hoidma, et ta ei kukuks. See on siiamaani meeles.

Või kui ema oli haiglas õde sünnitamas ja isa luges mulle juturaamatut ja mina parandasin teda. Isa ütles üllatunult, et sa oskad lugeda. Mina ei saanud aru sellest üllatusest, olin kolme ja poole aastane, mõtlesin, et kas ma olen midagi valesti teinud.

Narva-Jõesuu oli puhkamiseks ju väga prestiižne koht.

Ja Pärnus suvitasime mitu korda. Nõmme oli minu peamine elukoht ja Nõmme mändide lõhn on ikkagi mälestustes. Peamine elamine hakkas meil Nõmme panga majas, mis oli ekstra meie jaoks tehtud. Elasime seal, kui see 1938. aastal valmis sai. Kui jutt on Nõmmest, siis mu esimene nimi oli Nõmmistu – Nõmme järgi –, aga selle sain eestistamise ajal. Tegelikult sündisin Hemanni nimega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles