Noori ajendab kodumaalt lahkuma hirm nii palgavaesuse kui ka poliitika ees

Uuringu autori Terje Toomistu sõnul kurvastab teda enim asjaolu, et majanduslikel põhjustel Eestist lahkunud noored tõenäoliselt kodumaale tagasi ei pöördu. Foto: Eero Vabamägi

Kuigi Eesti noorte väljaränne on tänu Eesti Euroopa Liidu liikmesusele ja rahvusvahelise reisimise kättesaadavusele viimase kümne aastaga hoogsalt kasvanud, peavad noored Eestist väljarändamist enamasti ajutiseks ideeks, selgus välisministeeriumis tutvustatud noorte sisse- ja väljarände uuringu tulemustest.

Värskelt avaldatud uuringu «Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine» autorid Terje Toomistu, Aet Annist ja Rein Murakas olid võtnud luubi alla nn Y-põlvkonna ehk 20–35-aastaste inimeste rände. Hoolimata sellest, et viimased üheksa aastat on meil sisserändajate arv ületanud väljarändajate oma, on just Y-põlvkonna puhul olukord teistsugune. Statistikaameti andmetel olid eelmisel aastal suurimad väljarändajad 30–34-aastased naised.

Toomistu sõnul on rändav elustiil igati mõistetav ja tervitatav. «Millal veel minna maailma avastama, kui mitte noore täiskasvanuna. Kahekümnendates noorte puhul räägime kõige paindlikumatest elutingimustest.»