Mohammed Wazir sõi parajasti vennaga Spin Boldaki linnas hommikust, kui sai kõne kodukülast, kirjutab ajaleht Wall Street Journal. «Kõik su pereliikmed on surnud märtrisurma,» teatas helistajaks olnud naaber.
USA sõduri rünnakus lähedasi kaotanud kahetsevad nende elu ajal tegemata jäänut
23. märts 2012, 12:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 33-aastane talunik Wazir oma Kandahari provintsis Panjway piirkonnas asuvasse koju jõudis, sai ta teada, et küla rünnanud USA sõdur Robert Bales oli tapnud ja põlema pistnud 11 tema sugulast.
Panjways ja selle naaberpiirkondades on lahingud Talibani ja koalitsioonivägede vahel käinud aastaid. Paljud selle kandi majad on varemeis ja põldudel haigutavad plahvatustest jäänud kraatrid.
Erivägede baas, kus Bales teenis, rajati selleks, et kohalikke kaitsta. Tegelikult aga tõi USA vägede saabumine kaasa rohkem Talibani rünnakuid ja paljud inimesed pagesid piirkonnast.
«Ainsad, kes on alles jäänud, on need, kes ei saanud endale lubada perede linna kolimist,» rääkis Wall Street Journalile 38-aastane Mullah Baran. Tema kaotas 11. märtsi rünnakus oma venna Mohammad Dawoodi.
«Ameeriklased ütlesid, et tulid siia rahu ja julgeolekut tooma, aga juhtus vastupidine,» jutustas Baran. «Nüüd on see küla kummitustepesa.»
Baran, kes pidi oma kodu seintelt maha kraapima venna aju- ja koljutükke, kaotas rünnakus vaid ühe sugulase. Tema vennanaine hakkas sissetungija saabudes karjuma ning naine ja tema kuus last jäid ellu.
Wazir, kelle kodus ei jäänud ellu keegi, oletab vereplekkide ja kodu tundmise põhjal, et tema 60-aastane ema Shah Tarina tapeti esimesena, kui läks sissetungijat tervitama. Magamistoas lasti koos maha tema abikaasa Bibi Zohra ning tütred – nelja-aastane Nabiya, kuueaastane Farida ja üheksa-aastane Masooma.
Teises toas lasti maha tema pojad: 12-aastane Faizullah ja 13-aastane Ismatullah. Kolmandas hukkusid Waziri 20-aastane vend Akhtar Mohammed, tolle 18-aastane vastne kaasa Bibi Nazia ja 15-aastane vennapoeg Essa Mohammed.
Surnukehad leiti hiljem eesruumi kokku tirituna, nende otsa oli kuhjatud tekke ja riideid, mis omakorda olid põlema pandud.
Wazir arvab, et tema kaheaastane tütar Palwasha, kelle surnukeha oli teiste laipade vahel, põletati elusalt. «Ma kontrollisin tema surnukeha, tal ei olnud kuulihaavu,» põhjendab ta.
Keegi ei osutanud sissetungijale vastupanu, sest kohalikud olid harjunud ameeriklaste öiste reididega. Viis päeva varem olid samad majad läbi otsitud pärast seda, kui USA soomuk sõitis läheduses pommi otsa. Waziri väitel ähvardasid ameeriklased pärast plahvatust küla vanemaid, et kui selliseid rünnakuid veel juhtub, peab küla selle eest maksma.
Koalitsioonivägede kõneisik kolonel Gary Kolb ütles Wall Street Journalile, et nad ei kommenteeri külaelanike ütlusi. Kolbi sõnul Kabuli infot pommirünnakust, mida Wazir kirjeldas, küll ei jõudnud.
Waziri sõnul kummitab teda nüüd süütunne. «Mulle teeb haiget, kui mulle meenub, kuidas ma karjusin oma poegade peale, kui ma palusin neil midagi teha ja nad eirasid seda,» jutustab ta. «Nüüd on mul väga kahju.» Mehe sõnul annab talle rahu mõte, et ta ostis poegadele uued jalgrattad, mida nood väga tahtsid, enne nende surma.
Wazir räägib ka äsja ostetud kangast, millest tema abikaasa ja ema plaanisid lastele viie kuu pärast tulevateks pühadeks uued riided õmmelda. «See on jätkuvalt alles – ja pole kedagi, kes seda kannaks,» ohkab ta.
Mälestusi toovad ka laste raamatud, pliiatsid ja mänguasjad. Waziri sõnul läks lastel koolis hästi ja nende lemmikaineks oli puštu kirjandus.
Peale Waziri enda jäi sellest perest ellu vaid tema nelja-aastane poeg Habib, kes oli isaga Spin Boldakis kaasas. Habib ei saanud aru, et need põlenud surnukehad kodu ees olid tema ema, vendade ja õdede omad, ütleb Wazir.
«Ta küsib mult aina oma ema, vendade ja õdede kohta,» räägib Wazir. «Mõnikord ärkab ta keset ööd üles.»
Naabruses asuvas 50-aastase Syed Jaani kodus tapeti tema abikaasa, vend, õemees ja kolme-aastane vennalaps. Kaks vennalast – seitsmeaastane Rafiullah ja kaheksa-aastane Shokriya – said kuulitabamuse alakehasse, aga jäävad arstide hinnangul ellu.
Jaani kuuli pähe saanud kuueaastane vennatütar Zardana lamas selle nädala alguses jätkuvalt Kandahari haiglas ja tema elulootust ei peetud suureks. Wall Street Journal viitab selle juures asjaolule, et hukkunute arv on USA ametlikus infos tõusnud varasemalt 16-lt 17-le.
Zardana palus Jaanilt hiljuti, et too tooks talle linnast uusi riideid, Jaan aga ei saanud seda endale lubada. «Iga kord, kui ma lähen haiglasse ja teda näen, meenub mulle see kord ja tema palve,» ütleb ta nüüd. «Ma tunnen end abitu ja haavatavana ega suuda hoida tagasi pisaraid.»