Päevatoimetaja:
Marek Kuul

TAUST Presidentide varasemad rahamured on lahendatud tülita

Copy
Üheks presidendi kantselei tänavuse ülekulu põhjuseks oli Rootsi kuningapaari visiit maikuus. Foto on tehtud 2. mail Viimsi Artiumis toimunud pidulikul õhtusöögil. Vasakult Rootsi kuninganna Silvia ja kuningas Carl XVI Gustaf ning president Alar Karis ja proua Sirje Karis.
Üheks presidendi kantselei tänavuse ülekulu põhjuseks oli Rootsi kuningapaari visiit maikuus. Foto on tehtud 2. mail Viimsi Artiumis toimunud pidulikul õhtusöögil. Vasakult Rootsi kuninganna Silvia ja kuningas Carl XVI Gustaf ning president Alar Karis ja proua Sirje Karis. Foto: Mihkel Maripuu

Presidendi kantselei rahamured algasid siis, kui president Alar Karis tuli välja valitsust kritiseerivate avaldustega. Seevastu endised kantselei direktorid rahastamise üle ei kurtnud – kui idee oli hea, leiti ka allikas selle toetuseks ja presidendi väljaütlemised neid otsuseid ei vääranud.

Kaks aastat tagasi, augustikuu viimasel päeval valiti taasiseseisvunud Eesti viiendaks presidendiks Alar Karis. Kuigi tänavu aprillis uue valitsuse ametisse kinnitamisel oli väliselt veel kõik hästi, selgus augustis, et presidendil on peaminister Kaja Kallase (RE) ja rahandusminister Mart Võrklaevaga (RE) suusad risti.

Väidetavalt olevat presidendi pressinõunik Toomas Sildam sidunud mitmes eravestluses presidendi kantseleile lisaraha taotluse koalitsiooni jaoks oluliste seaduste kiirema väljakuulutamisega. Tõsiseltvõetavaid tõendeid Reformierakond selle kohta ei esitanud. Karis nimetas seda rünnakuks riigipea sõltumatuse vastu. Teisipäeval kirjutas Postimees, et ka riigi tippametnike hinnangul viisid Kallas ja Võrklaev läbi presidendi kantselei vastase infooperatsiooni.

Ainsana kantseleid kahe presidendi – Lennart Meri ja Arnold Rüütli – ajal juhtinud Tarmo Mändi häirib tema sõnul sügavalt, kuidas valitsuskoalitsioon püüab praegusele presidendile kohta kätte näidata, kuigi Karise sekkumist päevapoliitikasse ei tohiks taunida. «Presidendi visiit Austraaliasse ei olnud ju kellelegi uudis, sest tema käigud on riigi välispoliitilise kava osa.» Kantselei rahaküsimus kerkis üles pärast seda, kui Karis oli arvustanud koalitsiooni, öeldes, et eelnõude sidumine valitsuse usaldushääletusega, mille tõttu muudatusi sisuliselt arutada ei saa, pole sobilik. Samuti kritiseeris ta automaksu koostajaid. «See, mis siis juhtus, oli lihtsalt inetu,» sõnas Mänd.

Tagasi üles