/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2015/01/03/3653191t1h8732.jpg)
/nginx/o/2023/09/05/15572666t1haed0.jpg)
- EAS otsustas Vene kodaniku firmat toetada 150 000 euroga.
- Peamiselt venelastest koosnev tiim tegeleb terviseäpi arendusega.
- Rahaeralduse kohta pärimine tõi kaasa ootamatud arengud.
EASi ja KredExi ühendasutus pidas põhjendatuks toetada ligi 150 000 euroga Venemaa kodaniku iduettevõtet, ent ootamatult päästis selle omanik ise rahajagajad piinlikust olukorrast.
EAS jagas hiljuti taas toetusraha Eestis ettevõtluse arendamiseks ja teiste hulgas otsustas komisjon toetada OÜd Setonix Essence’i-nimelise mobiiliäpi arendamisel. Kirjade järgi on see tehisintellektipõhine tarkvara, mis aitab naistel parandada vaimset ja menstruaalset tervist ning tootlikkust, kohandades nende töö- ja isiklikku elu menstruaaltsükli järgi.
Setonix OÜ asutati veidi pärast Ukraina sõja algust, märtsis 2022. Registreeritud on see Mustamäel asuvasse ärihoonesse, mille ees seisavad Bill Gatesi ja Steve Jobsi pronkskujud.
Mulluse seisuga 19-eurose käibevaraga firma omanik ja esindaja on Venemaa kodanik Elina Valeeva (35), kes on äriregistris märkinud oma elukohaks Saksamaa. Dokumentide järgi on Eestis ettevõtte kontaktisikuks E-Residency Hub OÜ. E-Residency juhatuse liige Martin Lään ei ole oma aidanud Setonixi luua ega ole olnud seotud ettevõtte äritegevusega. Lääne väitel ei ole E-Residency Hub alates selle aasta maist enam Setonix OÜ kontaktisikuks Eestis, praegu osutatakse ettevõttele raamatupidamisteenust. Kontaktisiku ülesanne on vahendada välisriigis asuvale ettevõtjale riigi teateid.
/nginx/o/2023/09/05/15572667t1ha6df.jpg)
Eelmist projekti rahastas Venemaa fond
Valeeva osalusega eelmise äpiarenduse Meditivity koostööpartner ja rahastaja on Venemaa Innovatsioonifond. Rakenduse reklaami järgi aitab Meditivity inimestel saavutada eesmärke ja muuta oma käitumist positiivses suunas; kujundada igapäevaelu miljonitel, kes otsivad isiklikku heaolu, eneseteadvust ja individuaalset kasvu. Meditivity väitel on nende meeskond maailmas laiali, tegutsedes nii USAs Seattle’is ja Berliinis kui ka Venemaal, näiteks Peterburis, Ufas ja Kaasanis.
Postimehe küsimusele, miks toetab sihtasutus suure summaga projekti, mida vedavat Venemaa kodanikku on toetanud ka Ukraina vastu sõdiva riigi innovatsioonifond, vastas EASi ja KredExi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm järgmist: «Kui ettevõttega seotud isikud sanktsioonide alla ei kuulu, siis praeguse seisuga ei ole meil ka juriidilist alust keelduda toetuse andmisest ettevõttele põhjusel, et tema osanik, otsene kasusaaja, juhatuse liige, vms seotud isik on Venemaa kodanik. Hetkel reguleerivad Vene ja Valgevene kodanike sanktsioone erinevad määrused. Neid EASi ja KredExi ühendasutus ka järgib ning kontrollisime enne otsuse tegemist, et Setonix OÜga seotud inimesed sanktsioneeritute nimekirjas ei ole.»
Puhm lisas, et toetuse andmise otsusele vaatamata pole ettevõttele väljamakset tehtud. «Oleme ka ise dialoogis ministeeriumiga ning ootame poliitikakujundajate seisukohta ja suuniseid, kuidas sellistes olukordades talitada,» ütles ta.
/nginx/o/2023/09/05/15572670t1had76.jpg)
Minister taunis olukorda
«Ei saa pidada õigeks, et Eesti riigi asutuselt saab rahalist toetust ettevõte, mida väidetavalt toetab ka verist sõda alustanud Vene riik ja mille omanikel on agressorriigiga otsene seos,» taunis majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) õiguslikku lõksu, mis võimaldab Venemaa kodanikel Eestis ettevõte asutada ja siin ka riigilt toetusraha saada, kui firma omanikud pole sanktsioonide all.
«Ehkki Euroopa Liidu ja riigieelarvelisi vahendeid ümber jagades on kõik juriidiliselt korrektne, eetiliselt see kindlasti nii ei ole,» tõdes Riisalo. «Praegu on EASi ja KredExi ühendasutus järginud reegleid, mis käivad Euroopa Liidu vahenditega kaasas. Näiteks pole rahataotleja Vene kodakondsus Euroopa Liidu reeglite järgi põhjus taotlusele piduri tõmbamiseks. Küll aga on konkreetse juhtumi valguses selge, et õiguslikult hall ala Venemaa kodanikega seotud ettevõtetele toetuse maksmisest vajab kiiret ja konkreetset vastust. Andsin täna (14. augustil – toim) korralduse see lahendus ka leida. Kui rahaga kaasas käivad reeglid vajalikke piiranguid ei sea, tuleb need meil endal luua.»
Riisalo märkis, et asjakohase reeglistiku loomine ei puuduta ainult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, vaid Eesti riigiasutusi laiemalt – mitmesuguseid toetusi ettevõtetele jagavad peale EASi ka teiste ministeeriumide allasutused. Riisalo sõnul võib probleemile lahenduse kujundada 9. augustil esimest korda kohtunud äridiplomaatia valitsuskomisjon, kuhu kuuluvad kõik rahvusvahelise ettevõtlusega kokku puutuvad ministrid ja ametnikud. Komisjon koguneb taas paari kuu pärast.
/nginx/o/2023/09/05/15572669t1h2311.jpg)
Elina Valeeva: Eesti takistab tööd, jätkan projektiga USAs
«Olime rõõmsad, et saime EASi otsuse Essence’i äppi toetada, kuid otsustasime poliitilise viisaolukorra tõttu rahast loobuda,» kirjutas Elina Valeeva Postimehele 17. augustil. Mõni tund hiljem kinnitas seda ka EASi ja KredExi ühendasutus.
«Nõustusime projekti kallal töötava meeskonna liikmete väljavahetamisega, sest esialgu olid nad kõik Venemaa kodanikud (küll mitte Venemaa residendid), kellel viisapoliitika tõttu pole lubatud Eestis elada,» selgitas Valeeva. «Meil õnnestus leida uued meeskonnaliikmed, kellel võiks olla Eesti tööviisa, kuid ka neist lükati üks tagasi. Kuna meil ei ole aega ja jaksu järjekordseks ümberkorralduseks ja ka toetuste väljamakseid pole toimunud, teatasime EASile, et oleme lubatud toetuse eest tänulikud, kuid loobume sellest.»
Valeeva sõnul on ta koos oma partneritega otsustanud lõpetada tegevuse Eestis ja viia ettevõtte üle USAsse. Ta lisas, et nad on juba saanud rahastuse ja võetud vastu SkyDeck Berkeleysse, mis on Ameerika Ühendriikide tippülikoolide inkubaator.
Mille jaoks oli EAS nõus raha välja käima?
EASi ja KredExi ühendasutus keeldus ärisaladusele viidates selgitamast, mille alusel hinnati Valeeva projekti mõju (eraldi just Eesti kontekstis), äriplaani relevantsust, meeskonna võimekust projekti ellu viia, tehnoloogilist põhjendatust, projekti seost säästva arengu eesmärkidega jms, hinnates sealjuures projekti nii kõrgete punktidega, et sellele pidi eraldatama 150 000 eurot.
Valeeva ise selgitas, et Essence on digitaalne töötajate hüvede platvorm ning tehisintellektil põhinev tööriist, mis annab naistele võimaluse parandada oma vaimset tervist, tasakaalustada hormoone ja vähendada PMSi sümptomeid, kavandades ülesandeid, koosolekuid, treeninguid ja toitumist vastavalt oma menstruaaltsüklile.
«Tsükliga seotud sümptomid on poolele maailma elanikkonnast endiselt tõeline võitlus ja töökohal pole piisavalt ressursse nende toetamiseks. Selle olukorra muutmise nimel me Essence’is töötamegi,» rääkis Valeeva. «Arendame välja väärtuslikku digitööriista ja nõustamisteenuseid ettevõtetele, et aidata neil oma töökeskkonda sobivaks kohandada ja pakkuda tuge neile, kes seda vajavad. Näeme oma tööpõldu nii Euroopa Liidus kui ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias.»
Küsimusele, mida täpsemalt oli kavas EASi toetuse abil teha, vastas Valeeva, et plaanis oli teha rakendusuuringuid naiste tervise valdkonnas. «Euroopa Naiste Tervise Instituut leiab, et kuna naised ja mehed kasutavad tervishoiuteenuseid eri viisil, tuleb teenuseid kohandada nii, et need vastaks paremini kõigi vajadustele. Naised tarvitavad rohkem ravimeid, kuid biomeditsiinilistes ja terviseuuringutes ning andmetes on nad alaesindatud.»
Muu hulgas oli firmal kavas masinõppe algoritmide väljaõpetamine, et muuta soovitussüsteem igale inimesele vastavaks. Tööle taheti võtta neli inimest, sealhulgas andmeteadlane.
Valeeva kinnitusel otsustati ettevõte asutada Eestis pärast seda, kui nad olid vastu võetud Health Founders Acceleratorisse (e.k «terviseidude kiirendi») Tallinnas ja saanud heakskiidu Eesti Startupi komiteelt. «Essence käivitati Eestis pärast Ukraina sõja algust ja seda pole kunagi toetanud ükski Venemaa institutsioon, sealhulgas Venemaa innovatsioonifond,» kinnitas Valeeva. «Rakendus pole Venemaa kasutajatele saadaval. Essence’i meeskond asub täielikult väljaspool Venemaad, üks selle liige on Uruguay elanik ja neli Euroopa elanikud.»
Miks siiski otsustati ettevõte üles ehitada just Eestis? «Eesti tundus meile selleks kõige lootustandvam Euroopa riik. Siin on suured võimalused meiesugustele globaalsele orienteeritud idufirmadele, mille eesmärk on olla osa üleilmsest riskikapitaliturust. Seega otsustasime teha Essence’i põhiüksuse Eestis ja registreerisime ettevõtte siin 2022. aastal.»
Väidab, et on Ukraina sõja vastu ja Venemaalt emigreerunud
Venemaa Innovatsioonifondi toetatud Meditivity kohta selgitas Valeeva, et see on tema eelmine idufirma, millega ta alustas 2019. aastal. «Meditivity on rakendus, mis aitab inimestel kujundada harjumusi ja harjutada meditatsioone,» rääkis ta. «2020. aastal saime selle fondi kaudu uurimistoetuseks kaks miljonit rubla (tollal u 25 000 eurot).
Meditivity võitis ka USA välisministeeriumi YTILI stipendiumi, mis on mõeldud Euroopa tärkavatele ettevõtjatele, ning saime tuge StartUp Chile kiirendilt. 2019. aastal, kui alustasin Meditivityga tegelemist, käivitasin Venemaal projekti toetamaks naisi, kes teevad karjääri tehnoloogia vallas.»
Valeeva ütles, et sai 2021. aastal stipendiumi, kolis Saksamaale ja hakkas ettevõtte Women in Tech globaalseks programmidirektoriks. «Siis pühendusin soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. Ma ei ole veel algatanud Meditivityt arendava juriidilise isiku sulgemist Venemaal, kuid lõpetasime seal kõik tegevused. Lahkusin Venemaalt enne sõda, kui hakkasin Saksamaal teadustööd tegema, ja olen otsustanud mitte naasta agressorriiki. Olen tugevalt vastu Venemaa algatatud sõjale ja ootan rahu Ukrainas.»
EASi ja KredExi rahajagamist varjutab saladuseloor
/nginx/o/2023/09/05/15572671t1hff4b.jpg)
EASi ja KredExi ühendasutus ei nõustunud esialgu põhjendama, miks nad otsustasid rahastada Venemaa kodaniku ettevõtet ja miks ei kasutanud seekord muidu nii venivat, laia kaalutlusõigust sisaldavat hindamisprotsessi.
«Vastavalt määrusele peame pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse. Sama paragrahv kohustab meid mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente,» selgitas vastusest keeldumist asutuse kommunikatsioonispetsialist Egert Puhm.
Soovitusele katta ärisaladuse osa vastuses kinni vastas teine kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja, et meetme määrus ei võimalda avaldada ka ekspertide põhjendusi, sest need on otsene analüüs ettevõtte esitatud taotlusest. «Ettevõtete taotlused sisaldavad väga detailseid andmeid vastava arendusplaani kohta (mh näiteks kokkuleppeid võimalike partnerite, klientide, investoritega jms). See tähendab, et ettevõte usaldab meile oma ärisaladuse, mida oleme meetme määrusest tulenevalt kohustatud kaitsma. Küll aga lubas praegusel juhul ettevõtte esindaja avaldada kokkuvõtte olulisematest punktidest.»
Setonix OÜ projekti hindasid tema sõnul kolm valdkonna tunnustatud eksperti, kelle arvates olid projekti tugevused järgmised: komplekteeritud meeskonna kogemus ja rahvusvaheline tunnustus valdkonnas; valdkonna olulisus ja turu valmidus arenduse kasutuselevõtuks (valmisolek digimeditsiini lahenduste kasutamiseks on Covid-19 pandeemia järel globaalselt kasvanud); tulevaste klientide koostöö eelkokkulepped ja juba pälvitud tunnustus; valdkonna ekspertide soovituskirjad; valdkonna erainvestorite valmisolek ettevõttesse investeerida. Hea tervis ja heaolu on üks ÜRO säästva arengu eesmärke, millesse käesolev projekt (ja paljud teised e-tervise valdkonna projektid) panustavad, lausus Altraja.
«Seotust Eestiga võis pidada Setonixi projekti kontekstis mõningaseks riskiks, mistõttu seati projektile kõrvaltingimus: ettevõte peab arendustegevuse läbi viima Eestis ning selleks komplekteerima siin võimeka meeskonna,» lisas ta.
Puhm selgitas, et ettevõtteid võimaldab toetusesoovijate hulgast välja arvata näiteks ajatamata maksuvõlg. Taotleja ja partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.
Projekte, mis vastavad eeltoodud nõuetele, hindavad sõltumatud eksperdid. «Sisulisel hindamisel on rakendusüksusel ka kaalutlusõigus, kuid seda vaid määrusega kehtestatud hindamiskriteeriumite piires,» märkis Puhm. «Kui toetuse andja ehk rakendusüksus hakkaks tegema laiemaid kaalutlusotsuseid, ületaksime oma seaduslikku pädevust.»
Setonix OÜ osales rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoorus, kust on saanud toetust 35 ettevõtet kogumahus viis miljonit eurot. Lisaks on menetluses 12 projekti ning rahastamata on jäänud neli projekti.