TAUST ⟩ Sõbralik isakass pakub tissi

Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜst näitab kassipoegi, keda hoitakse eraldi ruumis. On õnn, kui samas puuris leidub mõni õde või vend, sest teistes puurides olevate saatusekaaslastega väiksed nurrikud mängima ei pääse.  Foto: Taavi Sepp

On öö, on võsastunud metsatukk elumajade lähedal. Läbi võseriku kahlab taskulambiga endale teed valgustades üksildane daam, heites aeg-ajalt selja taha murelikke pilke. On ilmne, et ta ei tunne end tolles kandis sugugi koduselt, kuid miski – tugevam kui inimtühja paiga tekitatud kõhedus ja päevatöö väsimus – on ta siia võpsikusse siiski ajanud.

Paraku ei välgu lambi valgusvihus kusagilt vastu rohekaid silmi. Mis siis ikka – katsed leida kodutut kassi, kes kusagil seal kandis pesitseb, jätkuvad järgmisel päeval.

See ühes eestikeelse sotsiaalmeedia paljudest kassigruppidest tehtud postituse ümberjutustus illustreerib omajagu kassiaktivistide pingelist, eriskummalistest rõõmudest ja tagasilöökidest täidetud elu. Selles elus on enesestmõistetavad sellised terminid ja väljendid nagu «püügipuur», «toitesegu», «hoiukodu», «päriskodu» ja «kõik vajalikud protseduurid» (viimane viitab üldiselt kassi vaktsineerimisele, kiibistamisele, ussirohu andmisele ja, kui kassi vanus vähegi juba lubab, siis ka steriliseerimisele või kastreerimisele). Äriregistrist leiab kümneid ettevõtteid – valdavalt mittetulundusühingud –, mille nimi viitab, et ettevõte tegeleb (või vähemasti igal juhul on plaaninud tegeleda) kasside aitamisega: MTÜ Kasside Turvakodu, Kassid Talveks Sooja MTÜ, MTÜ Käru Kassiabi, MTÜ Narva Kasside SOS, MTÜ Lasnamäe Kassituba, MTÜ Kiisu Tahab Koju jne.