Seto Kongress nõuab valitsuselt Koidula piiripunkti säilitamist (3)

Uwe Gnadenteich
, ajakirjanik
Copy
Koidula piiripunkt.
Koidula piiripunkt. Foto: Arvo Meeks

Seto Kongressi vanematekogu saatis pühapäeval pöördumise peaministrile, rahandusministrile, siseministrile ja välisministrile, et väljendada protesti Koidula piirijaama sulgemise või tegevuse peatamise osas.

Seto rahva nimel nõutakse kõigi meetmete rakendamist, mis tagaksid seto rahva õiguste kaitse oma põlisel asualal vabalt liikuda ning järgida oma traditsioone ning jätkata sotsiaalset ja kultuurilist suhtlemist oma kogukonna siseselt.

«Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel 1991.aastal ei suutnud iseseisvunud Eesti tagada põhiseaduslikku kontrolli ja valitsuse toimimist kogu Tartu rahu järgsel Eesti territooriumil. Selle tulemusel lõhestati Setomaa kahe riigi vahel, kus 2/3 Setomaast jäi Vene Föderatsiooni,» kirjutab etniline vähemusrühm enda pöördumises. «Seto rahvas Eesti riigi kodanikena ei saanud vabalt realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi omandi käsutamisel ja kasutamisel ning isikute vabal liikumisel omal maal. Esmakordselt setode ajaloos tekkis reaalne piir seto kultuuriruumi vahele koos kõigi piiriületuse probleemide ning lisakuludega.»

Setod nendivad, et riik võimaldas erinevaid kompensatsioonimehhanisme tekkinud probleemide lahendamiseks: rakendati ümberasumistoetusi, leiti lahendusi viisakompensatsiooniks ja viisakoordinaatori tegevuseks, kompenseeriti vara EVP-dega, asutati seto kultuuri ja majanduse toetamiseks riiklikud fondid, eraldati lisaraha Setomaa teedevõrgu ümberehituseks ja korrastamiseks, loodi euroraha EST-LAT-RUS-i toetusmeede. Ajapikku on aga enamik neist meetmetest suures osas kadunud ning alles jäänute maht oluliselt vähenenud.

Kui näiteks 2006. aastal suunas riik Setomaa kultuuri- ja arenguprogrammi circa 0,005 protsenti riigi SKP-st, siis käesolevaks aastaks on see vähenenud 0,002 protsendini aasta lõikes.

«Järjest halvenenud suhted Venemaa ja Eesti vahel on aasta-aastalt teinud setode olukorra piiriületusel järjest keerulisemaks: piiriületuspunktide sulgemine – suleti hulk väikseid piiriületuspunkte –, loasüsteemi kaotamine ja asendamine viisarežiimiga piiriületusel, tasuta viisade väljastamise lõpetamine, viisade kompenseerimise lõpetamine, Venemaal täiendava piirirežiimi sisseviimine, mis nõuab eriloa taotlemist lisaks viisale, tollirežiimi karmistamine, piirikontrolli karmistamine, Venemaa poolt viisade väljastamisest keeldumine, Venemaa poolt täiendav viisarežiimi järgimise kontroll, COVID-i piirangud, majandussanktsioonide rakendamine, vastu sanktsioonide rakendamine,» loetleb kongressi vanematekogu.

Pöördumise autorite sõnul on Vene-Ukraina sõja põhjustatud sanktsioonid ja suhete halvenemine toonud seto rahvale kaasa oluliselt raskemaid tagajärgi kui ülejäänud Eesti rahvale. Just piirirežiimi karmistumine, majandussuhete halvenemine ja ülepiirilise koostöö külmumine on otseselt mõjutanud negatiivselt peaaegu kõiki setosid. Nii ei saa seto kultuuriorganisatsioonid enam ka ülepiiriliselt suhelda.

«Kõigist Eesti piiripunktidest on Koidula piiripunkt kõige olulisem liikumiskanal seto rahva jaoks,» selgitab kongressi vanematekogu enda pöördumises. «Valdav osa setode ülepiirilisest liikumisest toimub just Koidula piiripunkti kaudu. Piiripunktide sulgemise kõrval ei saa meie mitte mõelda tulevikule. Piiripunkti saab alati sulgeda ühepoolses korras, kuid piiripunkti taasavamine nõuab ülepiirilist koostööd ja tahet kokkuleppele. Väga raske on ette kujutada olukorda, et Koidula piiripunkti oleks lähitulevikus võimalik taasavada kui piiripunkt on juba ühepoolselt suletud. Selline perspektiiv on eriti hirmutav seto kogukonna jaoks.»

Koidula piiripunkti kasutatakse ka sellepärast, et see asub logistiliselt väga heas asukohas. Sinna on võimalik nii Eesti kui ka Venemaa poolt bussiga sõita. Piiripunkti Eesti poolel asub ka raudteejaam, kuhu käivad igapäevaselt rongid. Arvestades autoga piiriületusele kuluvat aega, mis oli koroonaeelsel ajal keskmiselt kolm tundi, kasutatakse jala, ühistranspordi ja jalgrattaga liikumise võimalust päris palju. Kui jääks avatuks vaid Luhamaa piiripunkt, raskendaks see oluliselt setode liikumist. Samuti ei tohiks Eesti kui rohelist elulaadi pooldav riik soosida auto eelistamist jala või rattaga liikumisele ja ühistranspordile.

«Lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele faktoritele ei saa jätta rääkimata ka majandusest. Piiripunkt ja piirivalve pakuvad töökohti paljudele kohalikele inimestele, kes pärast Koidula piiripunkti sulgemist jääksid tööta. Kuna maapiirkondades, sealhulgas Setomaal, töökohti niigi napib, ei tohiks nende arvu mitte mingil juhul vähendada, kuna see soodustab kohalike ära kolimist, ääremaastumist ja elukvaliteedi halvenemist,» hoiatavad setod.

«Seto Kongress, läbi ajaloo, on seto rahva esinduskoguna alati seadnud esiplaanile seto rahva vaba liikumise oma maal ning seoses sellega on nõudnud setode jaoks võimalikult lihtsat piiriületusrežiimi rakendamist. Kõik sammud, mis piiravad setode vaba liikumist oma maal, on vastuolus setode soovide ja õigustega. Setod on õigustatud külastama oma sugulasi, oma lähedaste haudu, oma kirikukogudust, oma kinnisvara ja seda mitte ülemäära suurte kulutustega,» deklareerib Seto Kongressi vanematekogu enda pöördumises.

Nende sõnul on täiesti ebaõiglane, kui seto rahvas peab enda kanda võtma olulise osa Vene-vastaste sanktsioonide tagajärgedest. Kui on vaja sulgeda piiripunkte, siis võiks alustada Narva piiripunkti sulgemisest, mis kõige vähem mõjutaks seto rahva kultuurilis-majanduslikke huve ning millel oleks oluliselt suurem sanktsioneeriv mõju Venemaa huvide suhtes.

«Koidula piiripunkti sulgemine ei mõjuta olulisel määral Venemaa huvisid ja pigem toetab neid. Koidula piiripunkti olemasolust suurim huvitatud osapool ongi seto rahvas, kellel on kõige suuremad huvid selle piiripunkti toimimise osas samal ajal kui Eesti ja Venemaa näevad selles ainult kulukohta,» selgitab vanematekogu. «Kindlasti peaks arvestama ka sellega, et Koidula piiripunkti sulgemisega saavutatav 600 000 euro suurune kokkuhoid on setodele ja Setomaa majandusele tekitatud kahju kõrval väga väike. Koidula piiripunkti sulgemine toob lisaks majanduslikule kahjule kaasa selgelt emotsionaalse ja poliitilise kahju, mis väljendub seto rahva pettumuses valitsuse otsuste osas ning oluliselt halvenenud setode sotsiaal-, kultuuri- ja majandusolukorras.»

Kõige eeltooduga seonduvalt väljendab Seto Kongressi vanematekogu selget protesti Koidula piirijaama sulgemise või tegevuse peatamise osas.

«Seto rahva nimel nõuame vabariigi valitsuselt kõigi meetmete rakendamist, mis tagaksid seto rahva õiguste kaitse oma põlisel asualal vabalt liikuda ning järgida oma traditsioone ning jätkata sotsiaalset ja kultuurilist suhtlemist oma kogukonna siseselt,» lõpetab Seto Kongressi vanematekogu enda pöördumise valitsuse poole.

Tagasi üles