Joobes sõidukijuhtide arv on viimaste aastate kõrgeim

Illustreeriv pilt roolijoodikust. Foto: Sille Annuk

Alkoholi või narkootilise aine mõju all on aasta jooksul sõidukit juhtinud 18 000–40 000 elanikku, selgus Turu-uuringute AS-i tehtud uuringust.

Viimase 12 kuu jooksul on mootorsõidukit juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all 3,9 protsenti sõidukijuhtidest. Neist ligikaudu pooled rohkem kui ühel korral, vahendati pressiteates.

«Meie jaoks on tegemist muret tekitava tendentsiga – sõidukit alkoholi mõju all juhtinute osakaal on viimaste aastate kõrgeim,» ütles transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich. «Üha enam juhte seavad seetõttu ohtu teiste liiklejate elu ja tervise.»

Võrreldes varasema, 2022. aasta uuringu tulemustega on alkoholi mõju all sõidukit juhtinute osakaal olulisel määral (2,5 protsenti võrra) kasvanud. 95-protsendilise tõenäosusega on sellises seisundis sõidukit juhtinud 18 000–40 000 elanikku. Sõidukit ebakainelt juhtinute seas on sagedamini mehi, kuni 34-aastaseid, Põhja-Eesti ja maapiirkondade elanikke.

Pashkevichi sõnul tasub positiivse poole peal märkida, et 89 protsenti elanikkonnast püüaks takistada joobes juhil sõiduki rooli minemast ning reaalselt on seda teinud 46 protseni elanikkonnast. «Hea on tõdeda, et aastatega on kasvanud nende osakaal, kes püüaks takistada kõiki, mitte ainult oma tuttavaid,» märkis ta.

Sõidukijuhtide teadmisi alkoholi mõjust testiti küsimusega – umbes kui mitu tundi kulub 85 kilogrammi kaaluval tervel mehel ja 65 kilogrammi kaaluval tervel naisel täielikuks kainenemiseks peale 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrise õlle või siidri tarbimist. Õige vastus on 2-3 tundi. Paraku andis õige vastuse vaid 26 protsenti meestest ja 20 protsenti naistest. Aastaga tulemused oluliselt muutunud ei ole.

Sellele, et alkoholitarbimine elanikkonna seas kasvab ja on süvenev probleem, viitavad ka viimased Eesti Konjuktuuriinstituudi ja Tervise Arengu Instituudi uuringud.

Joobes juhtimise vastast liiklusohutuskampaaniat «Sul on selgroogu!» märkas 61 protsenti elanikkonnast, sõidukijuhtidest 64 protsenti. Eelmisel aastal olid vastavad näitajad 55 protsenti ja 58 protsenti. Alkoholi tarvitanud juhtidest ligi pooled väitsid, et nad ei ole kampaaniat märganud.

Lisaks hõlmas uuring küsimusi suurima lubatud sõidukiiruse ületamise, ülekäigurajal jalakäijale teeandmise ning väsimusseisundis sõidukijuhtimise kohta.

Transpordiameti tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringu üldkogumi moodustas üle 15-aastane Eesti elanikkond ja valimis oli 1000 eri taustaga küsitletut üle Eesti, kes vastasid nii telefoni teel, kui ka iseseisvalt ankeeti täites.