Iga ÜRO Julgeolekunõukogu liige saab otsuseid vetostada, mis peaks hoidma tasakaalu. «Aga kui ta ise on agressorriik, siis see ju sisuliselt välistab tema enda kuritegudega tegelemise. See on selle süsteemi error, see viga seal sees,» lausus Tsahkna. Nüüd otsib Eesti liitlasi, et ÜROs reforme läbi viia. «Me kutsume seda nõndamoodi, et teatud küsimustes vähemalt oleks võimalik minna sellestsamast julgeolekunõukogu vetost mööda, eriti mis puudutab agressiooniteemasid, just nimelt neid teemasid, mis on seotud teiste riikide suveräänsusprintsiibi rikkumisega,» selgitas Tsahkna. «Ehk siis üks riik, kes on ise agressor, ei saa otsustada teise riigi õiguse üle – selline on see loogika. Aga ma pean tunnistama, et päriselus on seda väga keeruline saavutada.»
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/09/14/15592853t1h7a8b.jpg)