OTSE Postimehest ⟩ Mart-Peeter Erss: järjekorrad hooldekodudesse on tõesti pikenenud

• Eraettevõtjaid ehitavad uusi hooldekodusid, kus kohatasu saab pigem olema keskmisest kõrgem.
• Kõrgemad nõuded on pannud omavalitsusi mõtlema neile kuuluvate hooldekodude erastamisele.
• Nutikad pered kirjutavad lähedase sisse sinna, kus omavalitsus nende kohatasu heldemalt hüvitab.

Kuigi suure osa lähedaste jaoks tähendas hooldereform oluliselt väiksemaid makseid hooldekodu eest, siis oli ka neid, kes pidid hakkama tasuma suuremaid summasid, rääkis sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelvalve osakonna teenusejuht Mart-Peeter Erss.

Enne riigikogu valimisi lubas üks erakond valijale tasuta hooldekodukohta, hiljem selgus, et hooldekodukoha peaks saama siiski keskmise pensioni eest. Kuidas tegelikult on läinud, nüüd kui hooldereformi algusest on möödas 2.5 kuud?

Enamik lähedasi, kes varem maksid hooldekodu eest päris suuri summasid, maksavad nüüd kas oluliselt vähem või üldse mitte. Näiteks kui enne maksti koha eest 700 eurot kuus, siis nüüd 100 või 200 eurot. Vastupidised juhud on väga harvad.

Kas see tähendab, et siiski on ka neid, kes hakkasid pärast reformi teenuse eest rohkem maksma?

Üksikuid näiteid on. Näiteks, kui kohalik omavalitsus (KOV) kehtestas liiga madala piirmäära, sest omavalitsus saab ise vabalt seda teha, ja kui selles hooldekodus, kus inimene elas, toimus samal ajal suuremat sorti hinnatõus, siis võis nii juhtuda.

Reformiga pidid KOVid hakkama osalema nende inimeste, kes tõesti seda teenust vajavad, hoolduskulude finantseerimisel omavalitsuse poolt kehtestatud piirmäära piires. Lisaks, kui inimese pension on väiksem kui 636 eurot kuus, maksab KOV ka väiksema sissetulekuhüvitist kuni eelnimetatud summani, ja kolmandaks, kui inimestel ja nende ülalpidajatel ikka vahendeid oma osa eest tasumiseks ei jätku, peavad KOVid ka selle puudujääva osa ära finantseerima.

Kui hooldekodu teenus paljude jaoks odavnes, on tung teenusele siis ehk kasvanud?

Järjekorrad hooldekodudesse on tõesti pikenenud. Kuigi KOVidel on tavaliselt varuks mõned kohad ootamatult tekkida võivate akuutsete juhtumite jaoks, siis nendele inimestele, kelle jaoks teenusele pääs väga akuutne ei ole, nende ooteajad on pikenenud, seda tuleb küll tunnistada.

Hooldekodude järjekordi võiks lühendada KOVide huvi arendada koduteenuseid. Samuti on tulemas täiendavad meetmed hooldekodust odavamale teenusele – 23.4 miljonit eurot panustab riik teenusmajade ehitamisesse, millele lisandub teenusmaja arendaja omaosalus. (Eakatele kohandatud korteritega teenusmajad kavandatakse kohtadesse, kus on käe-jala juures kauplused, perearst ja muud teenused – toim).

Kas pikemad järjekorrad on pannud ka uued hooldekodud kerkima?

Päris mitmed erapakkujad näevad siin turgu ja on neid plaane ka meiega jaganud. Nii et, jah, hooldekodusid tuleb juurde – näiteks Lõuna-Eestisse ja Tallinna lähedusse. Aga las nad räägivad sellest ise, kui nende jaoks on aeg küps, sest see on ju äritegevus.

Kas uute hooldekodude ehitamist kavandavad ka omavalitsused?

Turul domineerivad nüüd juba erategijad. Vastupidi - osad omavalitsused peavad praegu plaane, et neile kuuluv hooldekodu hoopis erastada. Liigume siin turureeglitele järjest lähemale, kuigi juba praegu võib öelda, et see teenus allub nõudmise-pakkumise vahekorrale.

Ilmselt tulevad uued teenusepakkujad siis pigem kõrgemasse hinnaklassi ja odavamad kohad sulguvad. Ent praegu erinevad kohatasude hinnad omavahel rohkem kui kaks korda – kergema hooldusvajaduse puhul näitena 850 eurost ligi 2000 euroni. Miks hinnakäärid nii suured on?

See sõltub teenuse kvaliteedist, ka teenuse mugavuse astmest. Aga kõrgem hind on ka suurema hooldusvajadusega inimestel. Selge see, et kõrge hooldusvajadusega inimesi ei saa hooldada madalama hooldusvajadusega teenuse hinna eest.

Kui aga rääkida hinnatõusust, siis üldhooldusteenuse suurem hinnatõus on langenud tõesti sellesse aastasse ja see on seotud praeguse reformiga, aga kui võrrelda, siis perioodil 2021 algusest kuni tänavu esimene poolaasta lõpuni kasvas üldine elukallidus 36 protsenti, hooldekodu kohatasud 44 protsenti – see kasv on küll veidi kiirem olnud, aga ei saa öelda, et üldine inflatsioon poleks hinnatõusu mõjutanud. Loodetavasti tõusevad kohatasu hinnaga koos ka teenuse kvaliteet ja hooldajate palgad, sest tunnistagem, et senini on nad saanud oma töö eest kohati väga nutust tasu.

Tuleme KOVide piirmäärade juurde tagasi, mis erinevad samuti omavahel nagu öö ja päev. Tartus on piirmäär 760, Tallinnas 734 eurot, aga Saaremaa ja Maardu elanikele hüvitatakse kohatasust ainult 400 eurot kuus. Kas see on pannud nutikamaid suurlinnade peresid oma maal elavat ema või isa enda juurde sisse kirjutama?

Sotsiaalhoolekandes pole see uus asi, nägime seda ka siis, kui olin üle 20 aasta ühe Tallinna linnaosa sotsiaaljuht. Küllap käitutakse nii ka praegu. Aga muidugi on liiga madalad piirmäärad inimeste jaoks problemaatilised. Osalt on see seotud sellega, et raha jagati KOVidele reformi läbiviimiseks eakate osakaalu järgi, aga mõnes KOVis oli eakatest hooldekodu elanikke riigi keskmisest määrast palju rohkem.

Kas sotsiaalkindlustusametil on hoobasid, et suunata keskmisest palju madalama piirmääraga Saaremaad või Maardut seda tõstma?

Meil on õigus teha KOVide üle järelevalvet ja sügisel on see meil ka plaanis. Praegu on aga reform alles väga noor, tuleb anda aega atra seada.

Järgmise aasta kohta on teada, et KOVid saavad riigilt reformi jaoks toetusraha veerandi võrra vähem, aga nagu te ütlesite, kohatasud jätkavad kallinemist. Kas on seejuures siis lisaks oht, et KOVid hakkavad veel piirmäärasid vähendama, mis tähendab, et inimesed peavad jällegi maksma rohkem?

Ma kahtlen, kas praeguseid piirmäärasid on võimalik vähendada, sest ka KOV vaatab ette pikemalt kui kuus kuud. Saaremaa just täpselt nii meie järelpärimisele vastaski, et neil võib järgmisel aastal tekkida muidu puudujääk, kui piirmäär oleks kõrgem.

Paljud inimesed on kurtnud, et nad pole hooldekoduteenusega rahul. Kas teie olete?

Üks osa nendest kurtmistest käib ühe skeemi järgi, et inimesed külastavad oma lähedasi hooldekodudes suhteliselt harva ja kui nad jälle paljude kuude pärast sinna lähevad, siis on olukord halvem. Eks see on selline elulõputeenus, kus väga palju paremaks hoolealusel midagi ei lähe. Muidugi on tõesti ka kahetsusväärseid juhtumeid, mille puhul ka meie järelevalve on sekkunud. Põhiline probleem on olnud see, et hooldekodude juhid ei ole õigesti hinnanud töötajate hulka, mida on vaja kõigi hooldustoimingute hästi ära tegemiseks. Saame ka aru, et asja taga on olnud inimeste vähene maksevõime.

Aga kolme aasta pärast hakkavad kehtima uued nõuded – 12 hoolealuse kohta peab päeval kohal olema 1 hooldaja ja öösiti võib hooldaja kohta olla 36 hoolealust. Paljudes kohtades see praegu nii ei ole, aga kui see juhtub, toob see kaasa üldise kvaliteedi tõusu.

Tõlgime, et lisapersonali palkamine tähendab omakorda teenuse hinnatõusu ja eks see toob ka uued pinged selles osas, kes selle kinni maksab. Aga miks kvaliteedinõuded hakkavad kehtima alles kolme aasta pärast, kui hooldekodud töötavad juba aastakümneid?

Eks me olime enne vaesed. Viimase 25 aasta jooksul ei ole varem nii palju raha hoolekandesse antud ja ma usun, et see otsus tõstab nii teenuse kvaliteeti kui ka kättesaadavust.

Õiguskantsleri büroo ametnikud on käinud aastaid hooldekodusid kontrollimas – nende järelevalve aktid on avalikult kättesaadavad. Miks sotsiaalkindlustusameti omad ei ole?

Osad aktid on piiratud ligipääsuga, sest need sisaldavad isikuandmeid, ka delikaatseid isikuandmeid, aga osad on avalikud, kui teada, kust otsida.

Samas jõudis õiguskantsleri büroo käia eelmisel aastal kolmes hooldekodus, mis tähendab, et sama tempoga jätkates saaks asutustele ringi peale ühe inimpõlvega. Kas sotsiaalkindlustusamet teeb rohkem kontrollreide?

Meie järelevalve teenistus peab kontrollima väga paljusid hoolekandeteenuseid, sealhulgas sotsiaaltööd omavalitsustes. See on prioriteetide seadmise küsimus, kus rohkem käia. Praegu, kui käsil on hooldereform, keskendume sügisel nii hooldekodudele kui ka KOVidele. Meie järelevalve ei ole väga kuri, vahel jõutakse ettekirjutuseni, harva sunnirahani. Tegevuslubasid me ära võtnud ei ole.

Mis mõte sellisel järelevalvel siis on, kui see on leebe ja toimub harva?

Kui järelevalve midagi avastab, siis tähendab see seda, et tullakse tegema ka järelkontrolli. Ent eesmärk pole mitte karistamine, vaid kvaliteedi tõus.