/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/11/30/14995622t1h65cb.jpg)
Tallinna Linnateatri uue maja ehitus on läinud märkimisväärselt kallimaks ja valitsuse ükskõikne suhtumine lisarahastuse leidmisel on pannud ehituse lõpuleviimise küsimärgi alla, ütles esmaspäeval riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.
Tallinnast valitud saadik esitas vastavasisulise arupärimise ka kultuuriminister Heidy Purgale, kes esmaspäevasel riigikogu täiskogu istungil andis mõista, et pealinna esitatud kuue miljoni euro suuruse lisarahastuse taotlust arvatavasti ei rahuldata.
«Tallinna Linnateatri uue maja ehitus on läinud ehitushindade kallinemise tõttu arvatust oluliselt kallimaks. 2017. aastal otsustas Jüri Ratase valitsus tulla linnateatri hoone ehitusele appi ligi 10 miljoni euroga, mis moodustas pool toonasest ehitusmaksumusest,» meenutas Belobrovtsev. «Kõrge inflatsiooni ja tarneraskuste tõttu on aga möödunud aastatel ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud. Pean oluliseks, et valitsus hoiaks rahastamise osas järjepidevust ja tuleks Tallinna linnale ja tegelikult terve riigile niivõrd olulise objekti ehitamisel appi, nagu see oli algusetapil.»
2018. aastal pärast Linnateatri arenduse ideekonkurssi arvestas Tallinn umbes 20 miljoni euro suuruse kuluga, praeguseks on eeldatav hind linna ametnike sõnul ligi 38 miljonit eurot. «Linnateatri uus hoonetekompleks vanalinnas tähistas eelmise aasta novembris sarikapeo ning fakt on see, et ehitus ei saa pooleli jääda. Linnateater on suurest saalist unistanud alates selle loomisest ning pühendunud kollektiiv ja teatrihuvilised on ammu ära teeninud korras teatrihooned,» rääkis Belobrovtsev. «Tallinna Linnateater kuulub Tallinna linna haldusalasse, kuid arvestades nimetatud etendusasutuse rolli Eesti kultuurimaastikul ja meie inimeste teatrilembust on ainuvõimalik, et riik ja linn jagavad tekkinud lisakulu proportsionaalselt. Käimasoleva ehituse rahastuse jagamine oli väärt näide riigi ja Tallinna linna koostööst,» rääkis Belobrovtsev.
Keskerakonna fraktsiooni aseesimees tõi välja, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide puhul arvestab Eesti Kultuurkapital ehituse kallinemisega ja näiteks Tartu Südalinna kultuurikeskuse puhul rahastab seda esialgselt planeeritust suuremas mahus, kattes tõusu koos kohaliku omavalitsusega. «Sarnast mudelit oleks mõistlik rakendada ka linnateatri uue maja ehituse puhul. Samas ei ole valitsuse-poolne leige suhtumine üllatuseks, sest isegi renoveerimisel oleva Rahvusraamatukogu puhul ei kiirustata lisaraha eraldamisega,» nentis Belobrovtsev.