Riigikogu riigikaitsekomisjon arutas Eestis visiidil viibiva Soome kaitsekomisjoniga kummagi riigi kaitsevõime arendamist, kaitsekoostööd ja Ukraina edasise toetamise võimalusi ning komisjonide hinnangul tuleb lääneriikidel oma kaitsetööstuste võimekust otsustavalt tõsta.
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul on Soome NATO-ga liitumine andnud võimaluse tihendada kaitsekoostööd ning tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut kogu Läänemere piirkonnas. Tema sõnul jääb Venemaa NATO-le püsivaks ohuks ning sellega tuleb liitlastel oma tegevuses arvestada.
Stoicescu rõhutas Vilniuse tippkohtumisel kinnitatud NATO regionaalsete kaitseplaanide olulisust, kuid märkis, et plaanid üksi meie julgeolekut ei kaitse. Tema sõnul tuleb plaanid ühiselt läbi harjutada ning tegelike võimetega täita. «Ootame väga, et ka Rootsi saaks võimalikult kiiresti NATO liikmeks,» ütles ta.
Kaitsekomisjonid rääkisid kohtumisel ka Ukraina edasise toetamise vajadusest. «Lääs peab jääma kannatlikuks ning jätkama Ukraina sõjalist, poliitilist ja majanduslikku toetamist nii kaua, kui Ukraina seda vajab,» ütles Stoicescu.
Ta tõi esile Eesti ettepanekul Euroopa Liidus tehtud otsuse soetada Ukraina abistamiseks miljon suurtükimürsku ning märkis, et see lubadus tuleb täita võimalikult kiiresti. «Komisjonid olid ühiselt seisukohal, et lääneriigid peavad oma kaitsetööstuste võimekust otsustavalt suurendama. Agressiivse Venemaa naabruses on eriti oluline, et meil oleksid piisavad relvastuse ja laskemoona varud. Samuti peame edaspidigi toetama Ukrainat,» ütles ta.
Eestis kahepäevasel visiidil viibiv Soome parlamendi kaitsekomisjon kohtus täna ka Kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi ja Kaitseväe juhataja kindral Martin Heremiga. Kolmapäeval külastab 14 saadikust koosnev delegatsioon NATO küberkaitsekoostöö keskust ja kaitseväe Tapa linnakut.
Riigikogu riigikaitsekomisjon on Eduskunna kaitsekomisjoniga regulaarset koostööd teinud ja iga-aastaseid töökohtumisi pidanud alates 1993. aastast.
