Karis: Eesti ja Lõuna-Korea julgeolekupilt on omavahel seotud

Alar Karis visiidil Lõuna-Koreas. Foto: Raigo Pajula, presidendi kantselei

Põhja-Korea otsus saata laskemoona ja relvastust Venemaale ning sellega toetada agressioonisõja jätkumist Ukraina vastu, on ilmselge näide, kuidas Lõuna-Korea ning Eesti julgeolekupilt on omavahel seotud, ütles president Alar Karis Soulis Sungkyunkwani ülikoolis tudengitele.

Riigipea rõhutas, et sarnaselt Eestile on Korea Vabariigile 20. sajand tähendanud otsustavat võitlust vabaduse eest ning imperialistlike ambitsioonide vastu. Ta selgitas, kuidas Eesti kasutas läinud sajandil oskuslikult ära ajaloos tekkinud võimaluse saavutada iseseisvus ning taastas selle pärast nõukogude okupatsiooniperioodi.

Riigipea tõi esile ka Ukraina rahva võitlust vabaduse eest ning selle globaalset mõju. «Venemaa sõda Ukraina vastu paneb proovile kogu demokraatliku maailma usaldusväärsuse. Kõik autoritaarsed režiimid jälgivad tähelepanelikult, kuidas Ameerika Ühendriigid ja kogu vaba maailm reageerivad rünnakule rahvusvahelise õiguse ja demokraatlike väärtuste vastu. Kui nad hakkavad tunnetama, et demokraatlikud riigid on abitud ja alistuvad survele, ei saa ükski riik või piirkond, mis asub mõne autoritaarse režiimi naabruses, end turvaliselt tunda,» selgitas president Karis.

Eesti riigipea väljendas muret, et autoritaarsed riigid on tõhustanud koostööd, nihutades ühtse rindena lubatu ja mittelubatu piire ja eiravad ÜRO Hartas sätestatut. «Ilmsiks on saanud ka ÜRO Julgeolekunõukogu saamatus, kuna üks selle alalistest liikmetest on ise agressor,» lisas ta.

«Ukrainaga seonduvast on saanud tõe hetk, kuna väljakutse on esitatud rahvusvahelise õiguse alustele, eelkõige vaba enesemääramise ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtetele ning ÜRO Hartale tervikuna. Nõnda saab ka geograafiliselt üksteisest kaugetes riikides – nagu Eesti ja Lõuna-Korea – ühtviisi määravaks see, kuidas lõpeb Venemaa sõda Ukraina vastu,» ütles Karis.

Tema sõnul on Euroopa riigid hakanud aegamisi mõistma, et NATO-s kehtinud kahe protsendi kaitsekulutuste piirist on saanud absoluutne vajalik miinimum. Eesti plaanib jõuda kolme protsendini, olgugi et vaid üks kolmandik liikmesriikidest on praegu selle taseme saavutanud.

Sungkyunkwani ülikool on 1398. aastal asutatud eraülikool, mis on Korea Vabariigi üks mainekamaid õppeasutusi.