Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875352t1h3032.jpg)
/nginx/o/2012/03/26/1026880t1hd104.jpg)
Vahistatud venelase julm vägistamine ja surm tõid Kaasanis kaasa politsevägivalla teiste ohvrite kaebuste laviini.
Vahistatud venelase jõhker vägistamine ja surm tõid kaasa olukorra, kus enne kõhelnud ohvrid on otsustanud nendele osaks saanud julmuste kohta suu puhtaks rääkida.
Intsidendi toimumispaigas, Venemaa keskosas asuvas Kaasanis seadis eelmisel nädalal ligi 40 inimest sammud kohalikku uurimiskomisjoni, et anda seal ametlik tunnistus oma isiklike kokkupuudete kohta politseipiinamisega.
Varguskahtluse tõttu politseisse ülekuulamisele sattunud ja seal šampusepudeliga vägistatud 52-aastase Sergei Nazarovi surma tuli Kaasanisse
uurima ka Moskva vanemuurijate rühm.
Politsei võttis Nazarovi vahi alla 11. märtsil, päev hiljem viidi ta aga soolerebendiga haiglasse. Arstid tegid mehele operatsiooni, kuid Nazarov langes ikkagi koomasse ja suri.
Nüüd tegeletakse juba kolme uue juhtumiga, mis leidsid väidetavalt aset samas Dalnõi politseijaoskonnas, vahistatud on ka seitse sealset politseiametnikku.
Üks ohvritest, IT-spetsialist Oskar Krõlov sõnas AFP-le, et möödunud aasta oktoobris vargusekahtluse tõttu Dalnõi jaoskonnas vahi all viibides rünnati teda seksuaalselt.
Vägistati algul pastakaga
Pärast seda kui 22-aastane mees oli keeldunud üles tunnistamast, vägistasid kolm politseinikku teda esmalt pastakaga ja siis pudeliga. Piinajate hulgas oli ka politsei kriminaaluuringute üksuse juht Ainur Rahhmatullin.
«Karjusin appi, hüüdsin «laske mul minna, kirjutan kõigele alla», kuid Rahhmatullin ütles vaid: «Oleksid siis pidanud alla kirjutama, kui me sind kenasti kohtlesime. Nüüd aga rautame me sind öö otsa»,» sõnas Krõlov.
«Kuid pärast seda, mis Nazaroviga juhtus, kordan endale, et mul vedas – olen elus ja hea tervise juures,» lisas mees.
Kuigi meedia on Dalnõi politseinike jõhkrat käitumist laialt kajastanud, väidab kohalik politsei, et intsidentide puhul on tegemist üksikjuhtumite, mitte süstemaatilise ahistamisega. Inimõiguslased on viimase väite aga kategooriliselt ümber lükanud.
«Inimesed peaksid politseid usaldama,» sõnas Kaasani politseiülem Rustem Kadõrov ühes AFP-le antud intervjuus. «Ma ei usu, et üksikute häbiväärsete juhtumite põhjal oleks üldistuste tegemine
õigustatud,» lisas ta.
Eelmisel nädalal kohaliku uurimiskomisjoni juures oodanud inimesed politseijuhi seisukohti aga ei jaganud, jutustades ühe loo teise järel, kuidas nende pojad või vennad sattusid politseivägivalla ohvriks.
50. eluaastates Tasima Minimulovna kirjeldas nuttes seda, kuidas tema poega Airat peksti ühes teises Kaasani politseijaoskonnas mitu päeva järjest, kuni ta tunnistas, et ründas taksojuhte ja tappis neist ühe.
Kuigi mees ütles hiljem oma tunnistusest lahti, peetakse teda tema ema sõnul jätkuvalt kohtueelselt kinni.
Sel nädalal edastas Kaasani inimõiguste keskuse direktor Igor Šolohhov prokuröridele 17 kaebust politsei väidetavate jõhkrutsemisjuhtumite kohta. Viis vägivallaohvrit olid vahi all viibides ka surnud. Siiski lisas ka Šolohhov, et piirkond pole selles suhtes Venemaal erandlik.
Palgasüsteem süüdi
«Tatarstan pole teistest regioonidest põrmugi parem või hullem,» ütles Šolohhov.
Ta süüdistas praeguse olukorra tekkimises politseinike palga- ja lisatasude süsteemi, mis on sõltuvuses registreeritud ja lahendatud kuritegude arvust, mis meetodil nad aga ülestunnistused kätte saavad, seda ei küsi keegi.
«Nad saavad nii oma preemiad, edutamised ja muud hüvitised kätte ning väldivad samal ajal karistusi, mis kaasneksid töö halvasti tegemisega,» sõnas Šolohhov.
«Et häid tulemusi saada, kasutavad nad piinamist,» lisas ta. Politsei ohvriks võib sattuda aga pea igaüks: «Ühiskondlik positsioon või haridustase erilist mõju just ei avalda.»