:format(webp)/nginx/o/2024/03/15/15947802t1hd502.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/10/26/15681546t1h9b4f.jpg)
- Laenufirmad: Kontroll on piisav
- Kohtupidamine lõpetati kokkuleppemenetlusega
- Kelmuste arv liigub tõusuteel
Pealtnäha hakkajad noored ärimehed, igal oma firma taskus, otsisid töötajaid näiteks külapoe eest, bussijaamast ja sotsiaalmajast. Potentsiaalsed töötajad pidid olema vähemalt 21aastased, maksehäireteta ja võimalikult digivõõrad.
Pealtnäha hakkajad noored ärimehed otsisid külapoe eest, bussijaamast ja sotsiaalmajast tööle värbamise ettekäändel võimalikult digivõõraid inimesi, petsid neilt välja ID-kaardid ja paroolid ning võtsid tuhandeid eurosid laenu.
Veebruaris 2021 istus kaheliitrise õllepudeli tühjendanud Rein (tema ja teiste ohvrite nimed on selles loos muudetud) Pärnus Martensi Rimi kõrval pingil, et hakata siis maale tagasi sõitma. Toona 49-aastane mees on raske puudega ja elab sotsiaaltoetustest, digimaailmast ei tea ta midagi.
Reinuga tegi juttu kaks noormeest, kellest üks küsis temalt muu hulgas ID-kaarti ja selle paroole ning pakkus selle eest 500 eurot. «Tean, et ID-kaardiga saab pangas käia ja sealt raha välja võtta, aga ma ei tea, et sellega saab teise nimele laenu võtta,» rääkis Rein hiljem.
ID-kaarti mehel polnud, aga tookord 27-aastane Kevin Gabriel Matthias Kadakas ja 21-aastane Karl Veskimägi viisid ta samal päeval politsei- ja piirivalveameti kontorisse seda taotlema. Andsid kaasa 65 eurot ja käskisid teha kiirdokumendi, mille paar päeva hiljem koos paroolidega enda kätte võtsid.
Sestpeale läks varem vaid passiga sularaha järel käinud Reinu ID-kaart aktiivsesse kasutusse. Tema nimel avati elektrooniliselt eri pankades arvelduskontod ja võeti laene ligikaudu 18 000 euro ulatuses: Bondora, TF Bank, LHV, Coop Finants. Et laenufirmade kontrollist läbi saada, tekitasid sulid Reinule maksu- ja tolliametis töötamise ajaloo. Selle järgi oli mees justkui töötanud näiteks OÜs Blckbuild, Kadakale kuuluvas Klabaramas ning Veskimäe juhitavas ja büroohaldusega tegelevas Veskimägi Grupp OÜs.
Et laenufirmade kontrollist läbi saada, tekitasid sulid Reinule maksu- ja tolliametis töötamise ajaloo.
Laenusummad laekusid Reinu nimele tehtud uuele arvelduskontole. Edasi liikus raha OÜ-le Percoest (juhatuses sulikamba kolmas liige, 27-aastane Indrek Jõemetsa), siis Reinu Swedbanki kontole, sealt Blckbuildile, mille kontolt sularahas välja võeti. Viimasele tehtud ülekandega jäeti mulje, nagu maksaks Rein ehitusettevõttele arveid. Lisaks telliti tema nimel e-poodidest järelmaksuga telefone ja seikluskaamera.
:format(webp)/nginx/o/2023/10/26/15681548t1h4483.jpg)
Aega oli vähe: oluline tehtu eest vastutusele võtta
Äriregistri andmetel ei ole Blckbuild loo peategelastega seotud, uurimisdokumentidest ei tule selle seotus samuti kuidagi välja. Lääne ringkonnaprokurör Triin Tumala selgitas, et sellesse lülisse ei süvenetud põhjalikumalt, sest aega oli vähe ja tõendeid kurikaelte vastutusele võtmiseks jagus. «Oluline oli teo toimepanijad kiiresti vastutusele võtta ning nende kuritegelikule käitumisele piir panna,» ütles Tumala.
Sulide teine ohver Taavi oli 2021. aasta veebruari viimasel päeval koos sõpradega Vändra Konsumi ees, Audiga kohale sõitnud ja ennast Tanelina tutvustanud Indrek Jõemetsa pakkus parajasti töötule mehele laotööd Tallinnas palgaga 1500–3000 eurot. Mõne päeva pärast saadi sama poe ees taas kokku, seekord tulid ärimehed Tarmo ja Tanel, kes tegelikult olid Kevin Kadakas ja Indrek Jõemetsa, kohale Nissan Qashqaiga.
Taavi sõitis tulevaste tööandjatega Pärnusse, kus andis neile oma ID-kaardi, kuid selle paroole tal ei olnud. Taavile anti kümme eurot ning viidi ta politsei- ja piirivalveameti teenindusse paroole saama. Hiljem läksid need koos ID-kaardiga sulide valdusse, lisaks suunasid nad Taavi endale internetipanka vormistama.
Taavi rääkis töölesaamisest oma tädile, kellel lõi dokumendist ja paroolidest kuuldes kohe ohutuli põlema, nii et lähedased lasid kaardi blokeerida. Kadakas, Veskimägi ja Jõemetsa olid küll juba jõudnud esitada Taavi nimel Bestcredit OÜ-le laenutaotluse summas 3700 eurot, ent see jäi rahuldamata, sest mehed esitasid võltsitud kontoväljavõtte.
Legend PRIA toetusega betoonifirmast
Aprilli lõpus helistasid ärikad väikeses maakohas asuva sotsiaalmaja perenaisele ja küsisid ühe kindla elaniku kohta, väites, et tahavad talle tööd pakkuda. Kuna too elanik viibis haiglas, soovitas perenaine hoopis Vellot, kes toona ligines 80 eluaastale. Vellole pakuti valvuri kohta: istub soojakus ja kirjutab koormaid üles. Palgaks lubanud Kadakas neli eurot tunnis – ümbrikus ja iga kahe nädala tagant. Mais saadi taas kokku ja siis rääkisid Kadakas ja Veskimägi, et tahavad betooniettevõtte loomiseks saada PRIA-lt toetust, aga selleks olevat vaja ka Vello allkirja. Vastutasuks pakuti talle 500 eurot. Sealsamas autos lükati vanahärra dokument arvutisse, sõlmiti Coop Pank ASiga arvelduskonto leping ning esitati Coop Finantsile laenutaotlus summas 3000 eurot. Taotlus jäeti siiski rahuldamata ja Vellol jäi 500 eurot saamata.
Palgaks lubanud Kadakas neli eurot tunnis, seda ümbrikus ja iga kahe nädala tagant.
Mai keskpaigaks oli politseil pilt Kadaka, Veskimäe ja Jõemetsa tegevusest selgeks saanud ja nad võeti kinni. Meeste ohvrite Reinu, Taavi ja Vello juttu kinnitasid turvakaamera salvestised, kõnelogid ja pangaväljavõtted.
Prokuratuur ja süüdistatavad läksid kohtus kokkuleppele: viimased võtsid süü omaks ja nõustusid tekitatud kahju korvama. See tähendab, et kõik laenud kirjutati petturite nimele. Pärnu maakohus mõistis aasta alguses Kadaka, Veskimäe ja Jõemetsa süüdi teise inimese dokumentide kuritarvitamises, dokumentide võltsimises ja arvutikelmuses. Kadaka lisaks korduvas kriminaalses joobes autojuhtimises, Veskimäe aga ka selles, et ta kasvatas mullu garaažis seitset kanepitaime. Varem kriminaalkorras karistamata Kadakas ja Veskimägi said liitkaristusena aasta ja kümme kuud tingimisi vangistust, Jõemetsale mõistis kohus kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Kadakal tuleb kahe ja Jõemetsal ühe aasta jooksul alluda käitumiskontrollile.
Laenufirmade väitel on kontroll piisav
Suurem osa Eesti laenulepingutest sõlmitakse elektrooniliselt ja laenufirmad tuvastavad taotlejad peamiselt digitaalselt. Isikud tuvastab ja laenutaotlusi vaatab läbi automaatsüsteem, mis kaubamärgi Raha24 alt laenu pakkuva BB Finance laenu- ja makseosakonna juhi Aljona Treiberki sõnul on tõhus ja turvaline. Ta lisas, et Raha24st laenu saamiseks peab inimesel olema korralik maksekäitumine, püsiv sissetulek ja Eesti residentsus.
«Kui ilmnevad kuritegelikele tunnustele viitavad asjaolud, teeme koostööd politseiga,» lausus Treiberk. «Ainuüksi elektroonilise isikutuvastuse vahendi ja digiallkirja kasutamine ei anna alust kahtlustada identiteedi kuritarvitamist või pettust. Laenulepingute koguarvu silmas pidades on identiteedi kuritarvitamise juhud siiski erandlikud.»
Coop Finants teeb Coop Panga kommunikatsioonijuhi Katre Tatriku sõnul kõigile väikelaenu taotlejatele olenemata laenusummast kontoväljavõtte kontrolli, mis peab kinnitama laenutaotleja krediidivõimekust ja korrektset maksekäitumist.
Samas tegid sulid Reinu nimele ühel päeval taotluse ligi kümnesse laenufirmasse ning kokku saadi ligi 18 000 eurot. Kui laenufirmadel oleks ligipääs infole, kust ja kui palju inimene juba laenanud on, aitaks see paremini maksevõimekust hinnata, kuid sellist infot finantsettevõtted tulenevalt andmekaitseseadusest omavahel jagada ei tohi. Seega aitab finantspettuste ohvriks langemist vältida teadmine, et oma dokumenti ei tohi võõraste kätte usaldada.
Kui laenufirmadel oleks ligipääs infole, kust ja kui palju inimene juba laenanud on, aitaks see paremini maksevõimekust hinnata, kuid sellist infot finantsettevõtted tulenevalt andmekaitseseadusest omavahel jagada ei tohi.
Tänavu üheksa kuuga on politseis registreeritud 2501 kelmusejuhtumit, mullu oli neid terve aasta peale 2496.
Kelmuste arv on tõusuteel
Politseis registreeritud kelmuste arv on sel aastal praeguseks juba suurem kui tervel eelmisel aastal kokku. Tänavu üheksa kuuga on olnud 2501 juhtumit, mullu oli neid kogu aasta peale 2496.
Isikliku dokumendi kuritarvitamise juhtumeid on Pärnu maakohtus tänavu lahendatud neljal korral, mullu oli neid seitse. Pärnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht arutles, et ehk viitavad arvukad kohtulahendid sellele, et niisugust liiki kelmuste, dokumentide kuritarvitamise puhul jääb maha digitaalne jälg, mistõttu saadakse neile juhtumitele jälile.
Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi juht Anna Kristiina Lätt tõdes, et suur roll kelmuste ennetamises on kindlasti digitarkusel, kuid kaitsta saab end siiski igaüks. Alustades sellest, et ei anna oma dokumente teisele inimesele kasutada.
«Samuti ei tohi sattuda teiste inimeste kätte ID-kaardi koodid ning neid ei tohi sisestada ka teiste inimeste palvel,» märkis Lätt. «PIN-koode ei tohi anda kellelegi, isegi mitte neile, kes väidavad end olevat pangast või politseist.»
Politseinik toonitas veel, et kui ID-kaart kaob, tuleb sellest kohe teada anda ja lasta sertifikaadid sulgeda. Kui on kahtlus, et andmeid on kuritarvitatud või teie nimel laenu võetud, tuleks kohe teavitada politseid ja panka.