Skip to footer
Päevatoimetaja:
Margus Martin
Saada vihje

IN MEMORIAM Priit Vesilind (4.01.1943 – 3.11.2023) (1)

Priit Vesilind

1944. aasta sügisel vanematega Ameerikasse pagenud Priit Vesilind oli maailmas kõige tuntum eesti soost fotograaf ja ajakirjanik, töötades aastatel 1973 kuni 2002 ajakirja National Geographic toimetuses. Vesilind oli selle 15 miljonis eksemplaris ilmunud ajakirja üks viiest vanemtoimetajast. Alustanud spordi- ja nädalalõpu ajakirjanikuna, oli tema huviteemade ring väga lai ning töö kvaliteet eriti kõrge, sest nagu ta 2004. aastal Postimehele antud intervjuus ütles, oli nende ajakirjas võimalik vaid väga kõva tööga avaldada kaks-kolm artiklit aastas.

Eestis sai Priit Vesilind tuntuks, kui ta avaldas ajakirjas National Geographic 1980. aasta aprillis fotoreportaaži okupeeritud Eestist. Lennart Meri, kelle oli NG postiga koju tellitud, sai sealt teada eesti nimega ajakirja toimetuse liikmest. 1979. aastal Ameerikasse sõitnud Meri lasi Hellar Grabbil viia ta ajakirja toimetuses kokku Priit Vesilinnuga. Meri andis Vesilinnule idee teha julge reportaaž Eesti tegelikkusest, mille ajakirjanik suutis kohe ka oma toimetuse juhtidele edasi müüa. Lennart Meri põhjendas suurt vajadust aastakümneid kaardilt kadunud Eestist maailmale teada anda, sest ta kartis, et kümme aastat hiljem võib olla hilja, kui annekteeritud riiki ei mäleta enam keegi.

Kõiki sidemeid ja tutvusi kasutades veenis Meri Eestis siinset välismaalastega sideme arendamise organisatsiooni (VEKSA) lubama NG fotograafi siinset elu pildistama. Lootes propagandas lääne ajakirjanikku ära kasutada, näitasid nõukogude ametlikud tegelased Vesilinnule sotsialistiliku Eesti saavutusi, kuid selle käigus sai kogenud fotograaf, kelle olid siin ka head nõunikud, pilte Nõukogude Eesti reaalsusest koos murelike ja kartlike nägudega inimestega piltidel. Seda ajakirja numbrit nõukogude postiteenistus enam tellijatele koju ei viinud, kuid keelatud ajakiri imbus siia teisi kanaleid pidi ning käis siin üle Eesti käest kätte. Vesilindu seejärel enam N. Liitu ei lubatud, kuid perestroika ajal, kui eestlased hakkasid juba oma lippe lehvitama, sai tuntud ajakirjanik taas kodumaale.

Kommentaarid (1)

Märksõnad

Tagasi üles