:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2023/11/16/15723048t1hebaf.jpg)
Danske panga kohtuprotsessi teisel istungil alustati kirjalike tõendite uurimisega. Kohtusaali õhkkond oli uimane, kuid töö tempo osaliste jaoks siiski meeldivalt kiire.
Üks suur tõendite komplekt, mis istungil läbi käidi, puudutas Danske sisekorda, reegleid ja struktuuri sätestavaid dokumente. Põhiline vaidlus tekkis nende puhul küsimuses, kui usaldusväärseks neid saab pidada, sest mõningatel puhkudel olid allkirjakohtade asemel valged laigud. Kaitsjate sõnul ei saavat välistada, et need on tagantjärele vormistatud.
Nende etteheidete peale vastas riigiprokurör Maria Entsik, et kaitsjate avaldus viitab vaid sellele, et nad pole dokumentidega tutvunud, sest toimikus on muu hulgas olemas digiallkirjad jm, mis kinnitavad dokumentide ehtsust.
Teise suurema tõendite grupi moodustasid Danske töötajate kirjalikud vastused ning selgitused politsei- ja piirivalveameti ja prokuratuuri päringutele, kus nad tutvustasid Danske struktuuri, reegleid ja korda.
Kohtupingis annab inimene tunnistusi vande all ja kui ta valetab, on see kriminaalkuritegu. Kirjalike seletuste puhul sellised tagajärjed neid aga ei ähvarda.
Nende seas oli ka selliseid Danske ekstöötajaid, keda kaitsjad soovisid edutult tunnistajapinki kutsuda. Kaitsjate põhikriitika nende tõendite suhtes on, et sellist tõendivormi nagu «kirjalik seletus» ei ole ja prokuratuur läks lihtsama vastupanu teed, kui ülekuulamise või kohtupingis tunnistuste andmise asemel piirduti kirjalike tunnistustega. Ühelt poolt ei saa kaitsjad seetõttu nende versioone üle kontrollida, teisalt on siin põhimõtteline vahe: kohtupingis annab inimene tunnistusi vande all ja kui ta valetab, on see kriminaalkuritegu. Kirjalike seletuste puhul sellised tagajärjed neid aga ei ähvarda.
/nginx/o/2023/11/16/15723050t1he9eb.jpg)
Nii nagu vormide usaldusväärse puhul, kordus kaitsjate kriitika kogu istungi vältel ka kirjalike seletuste ebausaldusväärsuse kohta.
«Kui kaitsjate ettepanek on justkui, et prokuratuur kui uurimisasutus soovib kohtueelses menetluses koguda tõendeid panga toimimise kordade suhtes, siis on täiesti ebamõistlik panna prokuratuur sellisesse olukorda, et nad peaksid pisteliselt hakkama üle kuulama ebamäärase koguse panga töötajaid selleks, mida see või teine panga töötaja teadis ühel või teisel hetkel tekkinud struktuurimuudatustest, dokumendi käskkirjadest,» vastas Entsik. Tema sõnul saaksid nad sellise lähenemise korral Danskes toimunust äärmiselt kallutatud ja veidra pildi.
Kella 16ni kestma pidanud istung lõpetati poolte kokkuleppel planeeritust poolteist tundi varem, sest tõendite menetlemise tempo oli oodatust kiirem. Tõendite käsitlemisega jätkatakse neljapäeval.