Kaitsevalmiduse asekantsler: tööandjate kaasamiseks riigikaitsesse on vaja rohkem ära teha

Postimees
Copy
Õppusel «Ussisõnad» harjutavasid sajad ja sajad reservväelased Järvamaa kaitsmist.
Õppusel «Ussisõnad» harjutavasid sajad ja sajad reservväelased Järvamaa kaitsmist. Foto: Tairo Lutter

Sel nädalal toimus Tapa sõjaväelinnakus esimene riigikaitsekursus ettevõtjatele, mille raames said üle 40 tööandja esindajad ülevaate julgeolekuolukorrast ja riigikaitse ülesehitusest ning toimimisest.

Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse asekantsleri Susan Lillevälja sõnul on kaitsevaldkonna jaoks ettevõtjate ja tööandjate toetus kriitilise tähtsusega.

«Reservväelaste sõnul mõjutab õppekogunemistel osalemist kõige rohkem sissetulekute säilimine ja tööandjate toetus. Ettevõtjad mõistavad, et majandus saab toimida ainult siis, kui meil on turvaline julgeolekukeskkond. Kindlasti saab riik rohkem omalt poolt vastu tulla, kuid ettevõtjad ei vaja niivõrd veenmist, et riigikaitse on vajalik, vaid nõustamist ja info jagamist, kuidas nad riigikaitsesse saaksid panustada nii, et ettevõttes näiteks õppekogunemiste ajal oma töö korraldada,» ütles Lilleväli.

Tema sõnul andis kursus kaitseministeeriumile ka tagasisidet, kuidas näiteks ettevõtjaid ja nende töötajaid eelseisvatest õppekogunemistest paremini teavitada.

Kaitseministeeriumi aasta alguses läbi viidud uuringu kohaselt on 55 protsenti tööandjatest valmis oma reservväelastest töötajate osalemist õppekogunemistel tasustama, samas hindas 54 protsenti tööandjatest enda teadlikkust ajateenistuse ja õppekogunemiste sisust ja eesmärkidest tagasihoidlikuks. Varasemad uuringud on näidanud, et ligi 40 protsenti tööandjatest leiab, et ajateenistuses omandatud kogemused tulevad nende ettevõttes töötamiseks kasuks.

Uuring näitab, et mida teadlikumad on tööandjad ajateenistuse sisust, seda suuremal määral nähakse ajateenistuse läbimist konkurentsieelisena tööturul ning kasutegurit tööülesannete täitmisel.

Tööandjate endi sõnul on ajateenistuse läbinud noormehed parema kohusetunde, kohanemisevõime ja distsipliiniga. Samuti näitas uuring ajateenistuse mõjust tööturul, et ajateenistuse läbinute keskmine sissetulek ületab ajateenistuse mitteläbinute sissetulekut.

Kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisneri sõnul on kaitseministeeriumil töös mitmeid algatusi reservväelaste rolli väärtustamiseks ühiskonnas, nagu näiteks sel kevadel läbi viidud Riigikaitsjate Toetaja kampaania, mille käigus tunnustati 50 ettevõtet ja organisatsiooni, kes säilitavad õppekogunemiste ajaks reservväelaste palga ja pakuvad riigikaitsjatele erinevaid toetusi ja soodustusi.

«Samuti alustame peagi koostööd eri tööportaalidega, et julgustada tööotsijaid CV-s ja motivatsioonikirjas välja tooma oma ajateenistuses saadud kogemusi,» ütles Reisner.

Lisaks saavad ajateenijad peagi enne reservi arvamist läbida koolituse, kuidas ajateenistuses omandatud kogemusi tööturul paremini esile tõsta. Järgmisel kevadel on enne suurõppust Eestis plaanis Iisraeli kogemusel korraldada reservväelaste nädal, mille raames tehakse erinevaid üritusi ja kampaaniaid, mis on suunatud riigikaitsjatele ning nende perekondadele.

Esimese ühepäevase riigikaitsekursuse ettevõtjatele viis kaitseministeerium läbi koostöös Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskusega. Kursuse raames kohtusid ettevõtjad kaitseminister Hanno Pevkuri, kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi, välisuureameti peadirektor Kaupo Rosina, Kaitseväe Akadeemia ülema brigaadikindral Vahur Karuse, 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel Andrus Merilo ja mitme teise riigikaitse tippjuhiga ning sõid sõdurilõuna koos ajateenijatega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles