Eestis väljaõppel käinud Ukraina arstid viivad kaasa uued oskused ja teadmise rahuliku une võimalikkusest

PERHis said Ukraina arstid oma silmaga näha, kuidas proteesi saanul taastusravi edenenud on ja milliseid harjutusi teha tuleks. Foto: Mihkel Maripuu

Lumisel novembripäeval laulab kakskümmend ukrainlast, kes kodumaal tegelevad arstidena või nende abijõuna sõjavigastatute taas elule aitamisega, kuidas Ukraina vabadustahe pole otsa saanud. Tromboonil saadab nende hingeminevat laulu Ruslan Trochynskyi. Juba samal õhtul naastakse Eestist kodumaale – lootusrikkasse, aga määramatusse tulevikku, kaasas uus teadmiste- ja oskustepagas.

Nii see kui ka eelmine, oktoobris Eestisse saabunud 20-liikmeline rühm ukrainlasi täiendas ennast Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis projekti raames, milleks Arengukoostöö Sihtasutus oli eraldanud ligi 300 000 eurot. Kooli rektor Ülle Ernits tunnustab nii sihtasutust kui ka projekti algatajaid, endist sotsiaalministeeriumi asekantslerit Heidi Alaseppa ja projektijuht Epp-Triin Võsu. Alasepp omakorda võrdleb õendushariduse ja doktorikraadiga Ernitsat 19. sajandil elanud moodsa õenduse rajaja Florence Nigthingale’iga.

«Need kaks siin viibitud nädalat olid ukrainlastele üle pika aja ainsad, kus nad said pikalt, tervelt kaheksa tundi magada,» räägib koolitusprojekti juht Võsu, kes on ise taastusraviga seotud olnud viimased üheksa aastat. «Sireenid meil ei unda, aga nad võpatasid juba siis, kui taevas oli kuulda lennukimüra.»