Õpetajad hakkavad streikima: neli korda väiksem palgatõus meid ei rahulda

Õpetajate palga läbirääkimised haridusministeeriumis 1. detsembril. Esiplaanil Kristina Kallas, taga Reemo Voltri. Foto: Eero Vabamägi

Valitsus otsustas täna riigieelarvesse lisada kaheksa lisamiljonit õpetajate palkade alammäära tõstmiseks. See aga tähendab, et õpetajate palga alammäära on võimalik tõsta ainult kolm protsenti, kuigi õpetajad nõuavad vähemalt viit protsenti tõusu. Haridustöötajate esindaja sõnul valmistutakse streikima.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles Postimehele, et kuigi valitsuse istung pole veel lõppenud, on õpetajate palga kohta kokkulepe olemas. Kaheksa miljonit suunatakse veel lisaks õpetajate palga tõstmiseks. See aga tähendab, et õpetajate palga alammäära saab tõsta kolm protsenti, haridustöötajate liit on nõudnud viite. «Me ei arvesta ainult alampalka, vaid arvestame iga õpetaja ametikoha kohta palgafondi ja selle palgafondi tõus on 5,7 protsenti, sest diferentseerimisfondi osa peab ka juurde arvutama,» selgitas Kallas. Ta lisas, et loodetakse, et omavalitsused kannavad 5,7 protsenti palgafondi tõusu ka koolide eelarvetesse üle. «Ka koolide eelarvetes tõusevad 5,7 protsenti, mitte ainult alammäära ulatuses. Õpetajad saavad järgmine aasta rohkem kui kolm protsenti [tõusu],» sõnas Kallas.

Kallase sõnul ei seisne õpetajate mure ainult tundide eest saadavas nii-öelda miinimumtasus, vaid ka lisaülesannetes, mis on aastatega kogu aeg kasvanud. «Kuna diferentseerimisosa ei ole kasvanud, siis on kogu aeg tekkinud probleem, et nende lisaülesannete või muude ülesannete eest makstav tasu ei ole õiglane õpetajatele. Seetõttu on diferentseerimisfondi tõstmine 20 protsendi peale praegu väga oluline, sest õpetajad saavad muude ülesannete eest õiglasemat tasu. Meie lootus on see, et omavalitsused seda õiglasemat tasu ka välja maksavad,» lausus minister.