80 aastat tagasi andsid 300 Eesti vabatahtlikku Soomes sõdurivande (1)

Peep Pillak
, ajaloolane ja muinsuskaitsja
Copy
Aasta 1944: Soomest saabunud eestlaste rügemendi JR 200 liikmed ehk soomepoisid teel rivistusele.
Aasta 1944: Soomest saabunud eestlaste rügemendi JR 200 liikmed ehk soomepoisid teel rivistusele. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril 1943 andsid 300 vabatahtlikuna Soome sõjaväkke astunud eestlast Põhja-Karjala maakonnas Nurmese kirikus sõdurivande.

Juba Talvesõja ajal läks eestlasi Soome, et astuda seal vabatahtlikena sõjaväkke ja võidelda Soomele kallale tunginud Nõukogude Liidu vastu. Talvesõja ajal, mis kestis 105 päeva, oli Soome sõjaväes sadakond Eestist tulnud vabatahtlikku. Enamik neist oli Lapuas väljaõppel, kuid osa ka rindel. Esimeste seas, kes Eestist Soomele appi tõttasid, olid Narva vallas elavad Eesti Vabariigi kodanikest ingerisoomlased, vennad Aleksander ja Simo Haukka, Matti Laurimaa, Mikko Reijo, Nestor Säkki, Andreas Tahvonen ja Johannes Valtonen. Nad olid Narva Kaitseliidu liikmed, kes võeti Soome armeesse Helsingi Kaitseliidu soovitusel detsembris 1939 ja määrati Sissipataljoni nr 5, kus võitlesid Punaarmee vastu Kuhmo rindel. 23-aastane Johannes Valtonen langes 9. veebruaril 1940 Kesselis ja on maetud Helsingi Malmi kangelaskalmistule. Ta on esimene Teises maailmasõjas langenud Eesti Vabariigi kodanik.

Kuhmos Talvesõja muuseumi ekspositsioonis on meeles peetud Eesti ingerisoomlastest vabatahtlikke Talvesõjas.
Kuhmos Talvesõja muuseumi ekspositsioonis on meeles peetud Eesti ingerisoomlastest vabatahtlikke Talvesõjas. Foto: Peep Pillak
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles