Martin Helme: kurname valitsust, et valitsus ei saaks kurnata Eesti inimesi

EKRE esimees Martin Helme peale presidendiga kohtumist. Foto: Madis Veltman

EKRE esimees Martin Helme ütles täna saates «Esimene stuudio», et pelgalt vaenukõne seaduse ärajätmisest ei piisa, et erakond oleks nõus riigikogus obstruktsiooni lõpetama. Samuti nõutakse ka sooneutraalse abielu tühistamist. 

Helme sõnul võideldakse riigikogus selle eest, et Eesti inimesi riigieelarve näol vaesemaks ei tehtaks. Samuti kinnitab ta, et EKRE obstruktsiooni ei lõpeta. «Meie kurname valitsust, et valitsus ei saaks kurnata Eesti inimesi,» sõnab Helme ning lisab, et erakond peab veel obstruktsiooni tegemisel vastu. Helme tunnistab, et suur surve lasub hetkel presidendi peal, sest eelarve on valitsuse usaldusega seotud. «Tema peab selle otsuse tegema, kas ta näeb seal vastuolu põhiseadusega,» selgitab Helme ning lisas, et tema näeb vastuolu põhiseadusega, sest nii mõnigi eelnõu hakkab kehtima vähese etteteatamisega. Helme ei tunne, et ta obstruktsiooni tõttu kurnaks väga ka iseennast. «Eks ta ole raske pärast ööistungit minna veel rahvaga kohtuma, aga võitlus käib,» sõnab Helme.

Kindlasti tuleb Helme sõnul tühistada sooneutraalne abielu. «See seadus on ühiskonda lammutav ja ilma Eesti inimeste loata tehtud seadus,» sõnab Helme ning kinnitab, et see on üks põhjusest, mis obstruktsiooni ei lõpetata. Suureks prioriteediks on EKRE jaoks ka vaenukõne seaduse ärahoidmine, kuid ka ainuüksi selle seaduse ära jätmisest ei piisa obstruktsiooni lõpetamiseks.

Helme sõnul sõltub nende taktika uuel aastal presidendi seaduste väljakuulutamisest. Kuigi president on lubanud eelarve välja kuulutada, ei lõppe Helme sõnul obstruktsioon ning tõenäoliselt jätkatakse muudatusettepanekute esitamisega. Ojakivi juhib tähelepanu ka sellele, et EKRE toetust ei ole obstruktsioon suurendanud, küll aga on see tõstnud Isamaa toetus. «Isamaa on kahtelamata väga oskuslikust mingitele nuppudele vajutanud,» sõnab Helme. Tal on hea meel näha, et valijad jooksevad liberaalsete erakondade juurest ära.

Esimees tunnistab, et mõneti on obstruktsioon seotud ka viimaste riigikogu valimiste tulemustega. «Mina ei tunnista nende riigikogu valimiste tulemusi ausateks,» sõanb Helme ning lisab, et erakonnale ei ole suudetud näidata, et e-valimiste tulemused oleksid tõesed olnud. 

Kui riigikohus peaks tulevikus otsustama, et paljude eelnõude sidumine usaldusega on aktsepteeritav, siis ka EKRE võimul olemise ajal seotakse eelnõud just usaldusega. «Esimesel lugemisel lähevad kõik eelnõud usaldusega,» lubab Helme.