Ajakirjanike järele nuhkimise õigus jäi euromäärusest välja
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
16. detsember 2023, 15:13
/nginx/o/2023/12/16/15784743t1h3c30.jpg)
Euroopa meediavabaduse määruse (EMFA) viimasesse versiooni ei jäänud sisse õigust ebamäärase rahvusliku huvi ettekäändel ajakirjanike järel nuhkida. Eesti Ajakirjanike Liit (EAL) jagab oma katusorganisatsiooni Euroopa Ajakirjanike Föderatsiooni (EFJ) heameelt.
Euroopa Liidu Nõukogu ja europarlament jõudsid reedel määruse tekstis kokkuleppele. Esialgse teksti peab kolmapäeval kinnitama ELi liikmesriikide valitsuste alaliste esindajate komitee (COREPER).
«See esialgne kokkulepe on ajalooline,» ütles EFJi president Maja Sever. «Võitlesime kõvasti selle tulemuse nimel nende riikide vastu, mis püüdsid lisada eriti repressiivseid sätteid. Hea on tõdeda, et EFJi hüüdlause «Ajakirjandus on avalik hüve» ei ole lihtsalt tühi jutt.»
EMFA eesmärk on tagada ajakirjandusvabadus, meediapluralism ja toimetuste iseseisvus. Määrus sätestab liikmesriikide kohustuse tagada ajakirjanikele ja meediateenuste osutajatele tõhus kaitse, et nad saaksid teha oma tööd professionaalselt, ja keelab kasutada sunnimeetmeid, nagu nuhkvara ajakirjanike allikate või suhtluse kättesaamiseks, välja arvatud erijuhtudel. Seitsme Euroopa riigi toetatud ettepanek, et nuhkvara kasutamiseks piisab rahvusliku julgeoleku ohu põhjendusest, jäi erisustest välja. Selle asemel viidatakse määruse artiklis olemasolevatele Euroopa Liidu aluslepingutele. Määrus hakkab kehtima kõigis Euroopa Liidu 27 liikmesriigis.
«Oleme senistes aruteludes osalenud EFJi kaudu ja ka Eestis. Soovime oma panuse anda, et see määrus Eestis kehtima hakkaks,» ütles EALi esimees Helle Tiikmaa. «Kuigi mitmed EMFAga tagatavad probleemid, nagu ajakirjandusvabadus, toimetuste iseseisvus, samuti palju kõneainet tekitanud nuhkvara kasutamine ajakirjanike vastu, võivad tunduda meile kauged, sest meil on seni kõik hästi, ei saa me tegutsemisega oodata, kuni asjad halvaks lähevad. EMFA tagab juriidiliselt paremini allikakaitse, nõuab suuremat läbipaistvust meediaväljaannete omanike ja avaliku raha kasutamise asjus ning loob senisest tõhusama võimaluse võidelda propaganda ja valeinfoga.»
«Ajal, mil ajakirjandust ja ajakirjanikke rünnatakse igast küljest, on hea meel tõdeda, et poliitilisi otsustajaid on veel võimalik veenda meie heas tahtes ja pühendumises avalikele huvidele,» ütles EFJi direktor Renate Schroeder.