Riigikohus küsib lindude tapmise kohta nõu Euroopa Kohtult (4)

Ülle Harju
, ajakirjanik
Copy
Linnupoeg
Linnupoeg Foto: Katrin Idla

Kaks metsafirmat vaidlevad kohtus keskkonnaametiga selle üle, millistel asjaoludel võiks olla lubatav pesitsusajal linnupesade purustamine ja linnupoegade tapmine, otsustamisel kimbatusse jäänud riigikohus küsib nõu Euroopa Kohtult.

Kaks metsafirmat vaidlevad kohtus keskkonnaametiga selle üle, millistel asjaoludel võiks olla lubatav pesitsusajal linnupesade purustamine ja linnupoegade tapmine, otsustamisel kimbatusse jäänud riigikohus küsib nõu Euroopa Kohtult.

Riigikohtu halduskolleegium otsustas OÜ Voore Mets (kuulub Raul Kirjaneni suurosalusega OÜle Valga Puu) ja AS Lemeks Põlva (kuulub Jüri Külviku suurosalusega Lemeks grupile) kaebuste lahendamiseks küsida eelotsust Euroopa Kohtult. Riigikohtu määruse järgi olid firmad ise küsimise vastu.

2021. aasta mai teises pooles said mõlemad ettevõtted keskkonnametilt korralduse lindude pesitsemise kaitseks viieks päevaks peatada varem välja antud loa alusel tehtavad raietööd. Mõlema ettevõtte puhul pikendati hiljem keeldu kuni sama aasta kesksuveni.

Linnudirektiiv keelab lindude häirimise ja nende pesade tahtliku kahjustamise, iseäranis haudumise ja poegade üleskasvatamise ajal. «Euroopa Kohtu senistele selgitustele vaatamata on selles kohtuasjas kerkinud üles küsimusi, millele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu linnudirektiiv ning Euroopa Kohtu praktika selget vastust ei anna,» märkis riigikohus.

Riigikohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku kahtlust, et lindude pesitsusajal toimuv lageraie toob suurema või väiksema kindlusega kaasa pesade ja munade hävitamise, samuti koorunud linnupoegade hukkumise ning lindude häirimise, kui on alust lähtuda sellest, et linnud pesitsevad metsaeraldisel arvestataval hulgal.

Riigikohtul pole enda hinnangul piisavat kindlust, millistel asjaoludel lugeda lindude kahjustamine tahtlikuks ja millistel erandjuhtudel oleks tahtlik lindude kahjustamine metsatööde tegemisel lubatav.

Kolleegiumi hinnangul on kaalukaid argumente võimalikuks erandiks, mis lubaks viidatud keeldudest kalduda kõrvale tõsise kahju vältimiseks metsanduses, ning et selline kahju võiks põhimõtteliselt seisneda ka metsa raiumata jäämisest saadava tulu äralangemises.

Metsafirmad kaebavad kahju

OÜ Voore Mets kaebas mh, et raie tegija ei saa hakata tegema ornitoloogilisi uuringuid. «Kesk‑ ja Lõuna‑Euroopa klimaatilised tingimused ja majandustegevus on rändlindudele oluliselt suurema negatiivse mõjuga kui raied Eestis. Talved on soojemaks läinud, mis ei taga metsale juurdepääsu talvisel ajal. Tehnika seismise tõttu jäi kaebajal neljal päeval saamata tulu 2203 eurot 52 senti.»

AS Lemeks Põlva kaebas, et enne ettekirjutust polnud ettevõte ise kinnistul üldse lindude pesitsemist tuvastanud. «Kaebaja üheks peamiseks tegevusalaks on metsamaterjali varumine ja raiumine. Haldusorgani prognoosimatu tegevus võib tuua ettevõttele olulist kahju.»

Kas usute, et metsafirmadel tõesti tekib selline kahju, mida nad väidavad?

«Me ei võtnud veel lõplikku seisukohta, mitmel kuul konkreetselt on võimalik nendel kinnistutel [metsa raiuda], kui suur see kahju on, on see hüpoteetiline ainult või reaalne. Enne kui Euroopa Kohus pole öelnud oma põhimõttelist tõlgendust, on vara täpselt hakata konkreetse asja fakte tuvastama,» kommenteeris Riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving.

Miks ettevõtted ei lähe talvel metsa raiuma, vanasti raiutigi metsa ainult talvel?

«No nad talve kohta ütlevad, et talved on pehmekesed,» vastas Pilving. «Konkreetses metsas võib olla see, et head aega polegi, mingi hetk on mets märg ega tohi pinnase kahjustamise vältimiseks sinna minna. Pooleaastasele perioodile sättida kõik raied Eestis on problemaatiline.»

Keelud on ranged, aga erandid jätavad tõlgendusruumi

Pilving möönis, et eurodirektiivi keelud on sõnastatud üsna rangelt. «Et ei tohi häirida tapmiseni välja ja pesi kahjustada,» selgitas ta. «Meie arvamus on ka, et pigem on see range, nagu see sõnastus on ja tuleb otsida mõistlikke alternatiive. Direktiiv aga ise ütleb, et lindude kaitse pole ainuke eesmärk seal metsas, et ikkagi tuleb tasakaalustada. Mööndakse, et tuleb teha kompromisse, et looduskaitse ei saa olla absoluutne. Mõnel juhul ehk metsamajandaja suudab ära näidata, et muidu tal see mets läheb raisku.»

Pilving möönab, et samas erandid, mis on paar lõiku allpool, ei maini metsandust: «Seal on ära nimetatud tõsine kahju metsadele. Üks meie küsimus on ka, kas tõsist kahju metsale tuleb vaadata loodusväärtuse seisukohast või ka majanduslikus mõttes. See on üks aspekt, mis nendele metsamajandajatele lootust annab. Seda vastust ootamegi, et mida arvestada saab ja mida mitte, kui tõsine see kahju olema peab.»

Rootsi kohtuotsus tegi ukse lahti

Pilving ütles, et saaga algas pihta aastal 2021, kui Euroopa Kohus tegi otsuse Rootsi asjas. «Siis tõlgendati aga teist, looduskaitsedirektiivi, mis tegeleb erilise kaitse all olevate looma- ja taimeliikidega,» selgitas ta. «Linnudirektiivi eripära on see, et ta tegeleb kõikide lindudega. Selle mõju oleks tunduvalt suurem. Kuna tuleb arvestada ettevõtjate mõistlikke vajadusi, siis ongi situatsioon teine.»

Linnudirektiivi kohta ei ole Euroopa Kohus veel oma tõlgendust andnud. «On samas Rootsi asjas Euroopa Kohtu kohtujurist oma arvamust avaldanud, aga kohtujuristi seisukohad pole sama jõuga kui kohtu enda seisukohad,» rääkis Pilving. «Toona Euroopa Kohus ei läinud risti vastu nende seisukohtadega aga ka ei kinnitanud neid, niimoodi vältis nendega tegelemist. Sellepärast ongi asi lahtine ja üritame enda küsimustega Euroopa Kohut nügida, et ta need asjad ära vastaks. Muidu see jääbki vinduma.»

Tagasi üles