«Jaan Tõnissoni juhtimise all oleksime eestikeelsele haridusele juba üle läinud»

Jaan Tõnissoni 155. sünnipäevale pühendatud konverentsi juhatas sisse Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. Foto: Kristjan Teedema

Reedel tähistati Tartus konverentsiga Eesti ajaloo ühe silmapaistvaima ühiskonnategelase, poliitiku ja ajakirjaniku Jaan Tõnissoni 155. sünniaastapäeva. Tema auks süüdati ka mälestusküünlad ja pühendati kontsert.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik vastas kohe ettekande alguses küsimusele, millest korraldajad palusid tal rääkida – kas aadetel on välispoliitikas kohta? Kanniku sõnul on, eriti väikeriigi jaoks. Liiatigi agressiivse naaberriigi kõrval.

Ta tõi välja, et kui aastatel 1994–2004 vähenes Eesti eksport Venemaale 1,5 korda ja mujale suurenes see neli korda, siis 1995. aastast suurenes Eesti sisemajanduse kogutoodang igal aastal kuni 2009. aasta majanduskriisini. Seega on väide, et Vene turu äralangemine tekitas Eestile suurt majanduslikku kahju, tema sõnul küsitav. Pigem sundis see rohkem pingutama ja otsima uusi turge, et muuta majandus efektiivsemaks.