Aasta viimased reitingud: Reformierakonna toetus on viimase viie aasta madalaimal tasemel

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Madis Veltman

Reformierakonna toetus on viimase viie aasta madalaimal tasemel, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,4 protsenti ja Reformierakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Aasta lõpus on erakondade toetusprotsendid stabiliseerunud. Liidrikohal jätkab Isamaa, kelle edu teisel kohal oleva EKRE ees on 5,9 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Reformierakond jääb EKRE-st 3,6 protsendipunkti kaugusele. Reformierakonna toetus on samas madalaimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond 15,2 protsenti, SDE 10,7 protsenti ning Eesti 200 toetusega 6,1 protsenti.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 33,6 protsenti ning opositsioonierakondi 61,9 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli teaduri Martin Mölderi sõnul on 2023. aasta viimases Norstati ja ühiskonnauuringute instituudi erakondade toetustabelis püsivalt mäekõrguse edumaaga esimesel kohal Isamaa.

«Täpselt aasta tagasi oli Isamaa toetus 7,4 protsenti ning praeguseks on see kolm ja pool korda kõrgem ehk 26,3 protsenti. Selle sama aasta jooksul on Reformierakonna toetus langenud ligi kaks korda. Oma toetust on aastaga ning järjepidevalt kasvatanud ka sotsiaaldemokraadid, kuid üldiselt on teiste erakondade toetusnumbrid püsinud viimase aasta lõikes pigem samas suurusjärgus. Need kaks suuremat muutust on aga piisavalt kaalukad tähistamaks põhimõttelist nihet parteisüsteemis,» märkis ta.

«Selle põhjuseid me kõik üldjoontes teame. Alates 2015. aasta valimiste järgsest ajast, kui Reformierakonna toetus oli võrreldavas madalseisus, on nende toetust suuresti üleval hoidnud nendest endist sõltumatud faktorid – roll suurima opositsioonierakonnana, EKRE-le vastandumine, Ukraina sõja tulemusena muutunud julgeolekuolukord ning vastav poliitiline fookus. Üürikeseks hetkeks 2021. aasta lõpus olid sellised välised tegurid korraks kõik kadunud ja unustatud ning erakonna toetus langes ka siis märgatavalt. Taolised välised tegurid on kadunud ka praegu. Seistes silmitsi sisepoliitiliste probleemidega on erakonna toetus langenud tegelikult ootuspärasele tasemele. Kui siia juurde arvestada peaaegu tervet valijaskonda ühendav rahulolematus erakonna juhi ja peaministri tööga ning soov tema tagasi astumiseks, ei ole üllatav, et Reformierakonna toetus on just seal, kus ta on. Hetkel ei paista ka ühtegi tegurit, mis võiks selle tõusule kaasa aidata. Seega on pigem tõenäoline, et algava aasta vähemalt esimene pool möödub oravatel vägagi ebamugavate toetusnumbrite saatel. Erakonna suurimaks väljakutseks saab olema oma võimalikke valijad taaskord veenda selles, et nad on võimelised Eesti majanduse ja ühiskonna probleeme lahendama ja et neil on selleks olemas sisuline ja läbi mõeldud plaan,» selgitas Mölder.

«Nii nagu ka Reformierakond pole oma viimaste aastate kohati äärmiselt kõrgeid toetusnumbreid ise välja teeninud, pole ka Isamaa oma praegust enneolematult kõrget toetuse taset otseselt või enamjaolt ise välja võidelnud. Valijate jaoks on nad hetkel ainuke lootus, ainus järele jäänud valik, keda toetada. Seega saab Isamaa suurimaks väljakutseks kogu järgmise aasta vältel olema seda toetuse taset hoida ja seeläbi ka kinnistada. Neil on vaja opositsioonis olles, kus on kerge langeda poliit-fantaasia lõksu, valijaid veenda, et nad saavad aru, mis on Eesti riigi ja ühiskonna pärisprobleemid ja et neil on sisulised ja pikaajalised lahendused nendele probleemidele. Ning veenda valijad selles, et neid võib usaldada. Kevadiste valimiste tulemusena tundsid ilmselt paljud valijad, et nad on saanud valitsuse moodustanud erakondadelt petta. Nende sümpaatia pigem kuuluks kellelegi, keda nad saavad usaldada ja kes ei loobi tuulde tühe sõnu ja lubadusi,» ütles ta.

«Kuigi Eesti poliitika raskuskese asub vähemalt järgmistel kuudel nende kahe erakonna ümber, on ka teistel ees olulised väljakutsed. Pärast valimisi kaotas Eesti 200 kõik oma õhinapõhise valijaskonna ning nende toetajateks on ilmselt jäänud praegu alles need, kelle vastav eelistus viimase nelja aastaga kõige enam on kinnistuda jõudnud. Hetkel on neid umbes 6 protsenti valijaskonnast. On ebatõenäoline, et erakonnal lähiajal oma toetus taastada õnnestub ning nende suurimaks väljakutseks uuel aastal saab olema oma nina vee peal hoidmine - valimiskünnise kohal püsimine. See ei ole sugugi garanteeritud ning järgmine skandaal või äpardus võib nad vee alla viia,» märkis Mölder.

«Keskerakond on oma 15-protsendilise toetusega langenud toetustabeli esikolmikust välja ning hetkel kõige tõenäolisem võimalus neil sinna tagasi pääseda oleks ilmselt see, kui Reformierakonna toetus langeb neist madalamale. Keskerakonna suurim väljakutse on jätkuvalt ka uuel aastal oma toetuse taastamine eestlastest valijate hulgas, kus see praegu on ainult 8,2 protsenti. Sotsiaaldemokraadid võivad oma möödunud aastaga rahul olla. Kolmest valitsuserakonnast on nad ainsad, kes pole valitsedes oma valijaskonda eemale peletanud. Seega võivad nad uuele aastale minna vastu rahulikult ja lootusrikkalt. Nende toetus on natuke üle 10 protsendi ning pigem suunaga ülespoole,» selgitas Mölder.

«Stabiilsuse tsoonis on ka EKRE, kelle toetus on tegelikult alates 2021. aasta keskpaigast olnud võrdlemisi stabiilselt 20 protsendi ja 25 protsendi vahel. Nad on leidnud Eesti parteisüsteemis oma positsiooni ja nad kõnetavad stabiilselt kuni veerandit Eesti kodanikest. Suurt toetuse kasvu EKRE-l järgmisel aastal oodata pole mõtet, kuid samas ei pea nad kartma ka oma toetuse kadu. Eesti valijaskonnas on piisavalt palju rahulolematust valitseva poliitilise suunaga, mida ükski teine erakond kõnetada ei suuda või ei soovi,» ütles ta.

«Eesti poliitika on laias laastus viimased kümme aastat olnud üha enam ja enam pingeline ja voolav. Olemasolev süsteem ei ole suutnud valijaskonna soove ja muresid lahendada, vaid on pigem neid juurde tootnud. See trend ei ole muutunud. See aga tähendab, et algav aasta ning ilmselt ka sellele järgnevad aastad tulevad Eesti poliitikas samuti pingelised ja potentsiaalselt vägagi heitlikud,» selgitas Mölder.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. novembrist 22. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti vabariigi kodanikku.