Mobiilsideoperaatorid on kaablivarastega järjest enam kimpus
Kaablivarguste arv tõusis talvekuudel hüppeliselt!

Mart Nielsen aastaid tagasi.

FOTO: Laura Oks

Mobiilsideoperaatorid EMT, Elisa ja Tele2 saatsid siseministeeriumile pöördumise, kus paluvad seoses hüppeliselt kasvanud kaablivarguste arvuga seadusandluse karmistamist ja metalli kokkuostjate üle järelevalve tõhustamist.

«Tänavu talvel kasvasid kaablivargused hüppeliselt – kui kümne aasta jooksul on kokku olnud 3-4 vargust, siis talvekuude jooksul tuli politseisse teha 16 avaldust,» teatas Tele2 tehnikadirektor Mart Nielsen. Kui eelmisel aastal tegi Tele2 politseile 7 avaldust, siis tänavu juba 10.

Kui Elisa kaableid varastati aastatel 2009 ja 2010 kahel korral aastas, siis mullu sooritati 15 kaablivargust ja selle aasta kolme kuu jooksul on neid olnud juba 20. EMTst kinnitati, et läbi aastate on toimunud vaid mõni üksik kaablivargus, kuid selle aasta algusest on toimunud EMT tugijaamadest juba kümme kaablivargust.

Nielseni andmetel on kõige rohkem varastatud Koplist, millele järgneb Tallinna kesklinna piirkond.

«Lõhutud seadmete taastamise rahaline kulu on meie jaoks olnud ligi kümme tuhat eurot. Veel suurem kahju on kliendi ebamugavus,» lausus Nielsen. «Varas saab tihti ise aga vaid jupi kaablit, mille eest kokkuostus makstakse mõned eurod.»

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski kinnitas samuti, et materiaalne kasu, mida saavad kaablivargad, on väga väike, kuid operaatoritele tekitatud kahju väga suur. «Ühe objekti taastamisel ulatub kaabli taastamise kulu operaatori jaoks tuhandetesse eurodesse,» selgitas ta.

Kaablivaraste vargusallikaks on reeglina tugijaamast antennideni minevad kaablid. Kui kaablivarguse tulemusena lõigatakse läbi tugijaamast antennini minev kaabel, siis ei saa signaal enam õhku jõuda ja selle tulemusena kaob tugijaama teeninduspiirkonnas klientide jaoks levi.

EMT raadiovõrgu planeerija Janno Viskus tõdes, et pooled toimunud kaablivargustest on leidnud aset Tallinnas, Kopli linnaosas. EMT hinnangul ei muutu olukord paremaks enne, kui riik muudab metallide kokkuostu tingimusi.

Siseministeeriumile kättesaadavate andmete järgi pandi 2010. ja 2011. aastal toime alla 70 kaablivarguse, 2012. aasta esimese kuuga aga umbes 15 vargust. Võttes arvesse mobiilioperaatorite viimased andmed, on see arv praegu oluliselt suurem.

Nielseni hinnangul on puudujääke väiksemate metallikokkuostude töö kontrollimisel ning neile peaks tegema konkreetsemad ettekirjutused – näiteks ei tohiks eraisikutelt küllalt spetsiifilisi kaableid vastu võtta. Nii saatsid kolm ettevõtet siseministeeriumile kirja, kus paluvad metalli kokkuostmist piirata õigusaktidega ja nende üle kontrolli tugevdada.

Siseministeerium on seisukohal, et metallijäätmete käitlejate kohustused ning järelevalve metallijäätmete käitlejate tegevuse üle on piisavalt reguleeritud.

Metallijäätmete kokkuostmist reguleerib jäätmeseadus, mis seab eritingimused ja reeglid kokkuostmisele. Selle järgi on elektrijuhtme ja kaabli kokkuost jäätmetena lubatud vaid luba omavalt võrguettevõtjalt, telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või jäätmeluba omavalt ettevõtjalt, kelle tegevuse tulemusena on jäätmed tekkinud.

Seaduse järgi tuleb jäätmete kokkuost dokumenteerida ning dokumente säilitada vähemalt 5 aastat.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson kinnitas mobiilsideoperaatoritele, et kuna metallivargused on kasvavaks probleemiks, siis korraldab politsei- ja piirivalveamet lähiajal kohtumise keskkonnainspektsiooniga, et käsitleda järelevalve tõhustamise ja riskipõhise lähenemise küsimusi.

Tagasi üles