Leige huvi: ühistud ei tormanud keldrisse varjumiskoha ehitamiseks raha küsima

Foto on illustreeriv. Viljandi linna avalik varjumiskoht Sakala keskuse keldris. Viljandi Foto Marko Saarm, Sakala Foto: Marko Saarm

Korteriühistutel oli võimalus taotleda päästeametist keldrite varjumiskindluse parandamise toetust ning kogu Eesti peale esitas avalduse üle 56 ühistu, millest toetust saab 27. Raha oli võimalik küsida nii generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks kui ka keldri sissepääsu korrastamiseks.

Päästeameti varjumise nõunik Sten-Patrick Kreek rõhutas, et pilootprojekt oli mõeldud eelkõige kortermajasid silmas pidades. «Eesmärk oli teada saada, millised on korteriühistute kõige suuremad murekohad ja milline on reaalne rahaline ressurss selleks, et keldrid üldse varjumiskõlblikuks muuta,» lisas Kreek.

Lisaks keldrite varjumiseks kohandamisele oli taotlusvooru eesmärk kaardistada korteriühistute huvi sellise toetusmeetme vastu ning saada ülevaade erinevat tüüpi kortermajadesse varjumiskoha loomise kuludest. Seetõttu toetati just selliseid projekte, mille eesmärk oli just kortermaja keldrikorruse kohandamine varjumiseks.