Isamaa proovib eelnõuga õpetajate streiki ära hoida

Riigikogu liige Tõnis Lukas (Isamaa). Foto: Erik Prozes / Postimees

Isamaa fraktsioon annab esmaspäevasel riigikogu istungil üle otsuse eelnõu kohustamaks valitsust hoidma ära õpetajate streiki. Tõnis Lukase sõnul peavad riigikogu liikmed valima, kas nad annavad oma panuse streigi ärahoidmiseks või võtma vastutuse selle toimumise eest.

«Ees ootav õpetajate streik viib Eesti haritlaskonna ja kogu ühiskonna tarbetusse stressiolukorda. Valimiste eel lubasid kõik parlamendierakonnad õpetajatele väärikat töötasu. Vastava lubaduse kirjutasid tänased valitsuserakonnad ka oma koalitsioonileppesse. Selle elluviimisest taganemine ning kaasnenud Reformierakonna juhitava valitsuse kõrk suhtumine õpetajaskonda on põhjustanud õigustatud pahameele ning viib streigini, mis puudutab kõiki Eesti lastega peresid, ohustab õpetajate järelkasvu ning täielikult eestikeelsele haridusele üleminekut,» sõnas Tõnis Lukas.

Lukase sõnul taotleb ta, et riigikogu kultuurikomisjon menetleks Isamaa eelnõud sel nädalal, et see jõuaks täiskogu istungile järgmisel nädalal ehk enne 22. jaanuaril algama planeeritud streiki.

«Kahjuks näeme me koalitsioonierakondade poolt peaministri ebapopulaarsuse kattevarjus juhtimisotsuste tegemata jätmist. Sellist lähenemist oli näha ka möödunud nädala lõpus peetud Reformierakonna juhatuse koosolekult, kus peaministripartei juhatus andis vaba mandaadi enda ministritele langetamaks kõiki Eesti rahanduspoliitilisi otsuseid. Riigikogu kui valitsuse töö ülevaataja on tegelikult tasa lülitatud. Sellist kõige valitsusele delegeerimist ei saa parlamentaarses demokraatias lubada ja iga riigikogu liige peab kas andma oma panuse õpetajate streigi ärahoidmiseks või võtma vastutuse selle toimumise eest,» osundas Lukas.

Isamaa eelnõu seletuskiri:

Õpetajate palkade tõstmine oli kõigi parlamendierakondade üks peamisi valimislubadusi ja ka kõik praegused valitsuserakonnad lubasid tõsta alates 2024. a 1. jaanuarist õpetajate palgaalammäära vähemalt 120 protsendini keskmise palgaga võrreldes. Eesmärk sai pisut üldisemal kujul sisse ka kehtivasse valitsuskoalitsiooni leppesse. Seetõttu on õpetajatel õigustatud ootus, et valitsus jätkab eelmise valitsuse algatatud suurt palgatõusu. Kindlasti püsiks sellisel juhul ka töörahu koolides ja jätkuks positiivne tendents õpetajate järelkasvuks ning võimalus saada koolidesse piisavalt vastava kvalifikatsiooniga õpetajaid, et õnnestuks täita ka eelmise valitsuse püstitatud eesmärk täielikult eestikeelsele õppele üleminekuks kõigis Eesti üldharidus- ja kutsekoolides ning lasteaedades. Kui õpetajate palk ei tõuse piisaval määral, sattuvad piisava huvi puudumisel selle ameti vastu löögi alla ka kõik nimetatud eesmärgid. Lisaks sellele ei pruugi meil sel juhul olla enam piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid, et jätkuks Eesti koolilaste senine edukas esinemine PISA testide rahvusvahelises võrdluses. Õpetajad taotlevad lisaks palgatõusule ka töötingimuste parandamist. Vastavad võimalused on olnud korduvalt arutelu all ka riigikogu kultuurikomisjoni istungitel. Riik peaks ekspertide väljapakutud variantidest valima sobiva viisi õpetajate töökoormuse reguleerimiseks ja õpetajatele motiveeriva karjäärimudeli loomiseks, milles kvalifikatsiooni tõstmist ka vastavalt arvestatakse. Koormuse vähendamine ja perspektiivi andmine võiks olla võimalused õpetajate piisava arvu ja seega järelkasvu tagamiseks. Ilma sellise perspektiivita lahkub igal aastal töölt liiga palju õpetajaid, kes ei leia enam jaksu jätkamiseks.

Isamaa fraktsioon peab tähtsaks koolide, huvikoolide ja lasteaedade häireteta tegevust ning peab õpetajate streigi ärahoidmist valitsuse ülesandeks. Kuigi Eesti Haridustöötajate Liit on tähtajatu streigi algusaja juba 22. jaanuarile määranud, on valitsusel ka nüüd veel piisavalt aega langetamaks otsus õpetajate riikliku palgaeraldise piisavaks suurendamiseks läbirääkimispartneri taotletud tasemele. See on seda võimalikum, et õpetajate esindajad on oma esialgsest töötasu alammäära taotlusest mitme astme võrra madalamale tulnud. Kahjuks ei ole valitsus pidanud töörahu haridusasutustes piisavalt pingutamist väärivaks eesmärgiks, et õpetajate vastavat kompromissi vastu võtta. Sel juhul peab riigikogu sekkuma ja taotlema, et valitsus, kui on siiski näha, et riigieelarves õpetajate palkadeks ette nähtud vahendid neid ei rahulda ja streik on pärast eelarve riigikogus heakskiitmist välja kuulutatud, teeks veel kord katse streigi ärahoidmiseks. Arvestades, et puuduolev summa on riigile kindlasti jõukohane, ei ole valitsuse tegevusetus õiglane ei õpilaste ega ka õpetajate suhtes.