Asta Salumaa oli 1941. aasta juunis seitsmene, tema vend Heikki kümnene. Jaagarahu sadam, Saaremaa. Siin ootab laev inimesi, keda küüditajad üle terve saare kokku toovad. Praegu üheksakümnene Asta nimetab oma ema siiamaani Emmeks. Kui Emme oma lastega kitsast trappi mööda laeva astub, on tal tõsine kiusatus nad kaenlasse haarata ning laeva ja sadamakai vahelisse kitsasse vahesse hüpata. Sügavasse vette, et koos lastega uppuda, päästa lapsed piinadest, mida ema süda juba siis ette nägi. Samal hetkel kuuleb Emme tuttavat naist hüüdmas: naised, olge tugevad, peame vastu! See andis jõudu edasi minna. Jah, seda lugu rääkis Emme lastele siis, kui nad juba täiskasvanud olid.
/nginx/o/2021/01/10/13569991t1h5ee4.jpg)
