Ukrainlanna kurdab Tallinna põgenikekeskuse töö üle: kas ei saaks olla lugupidavam?

Ukraina sõjapõgenikud tulid oma kohvritega Eestisse, teadmata, kui kauaks nad siia jäävad. Ehkki tahe kodumaale naasta on suur, on nii mõnigi pidanud selle koha pealt ümber mõtlema. Foto: Margus Ansu

Ukraina sõjapõgenik Larissa on Tallinnas Niine tänaval tegutseva põgenikekeskuse töötajate tööga äärmiselt rahulolematu. «Kas ei saaks inimestesse lugupidavamalt suhtuda?!» on ta nördinud.

«Ma ei taha kedagi solvata. Ma saan suurepäraselt aru, et keegi pole meile midagi võlgu. Aga niimoodi ei saa inimesi pidevalt alandada,» ütleb Mariupolist pärit Larissa vaevu pisaraid tagasi hoides.

Larissa ja tema 18-aastase puudega tütre lugu sarnaneb tuhandetele teistele traagilistele lugudele, mida võivad jutustada Ukraina põgenikud, kellel õnnestus Eestisse jõuda ning siin peavarju, kaitset ja tuge saada.