Maaülikool: angerjamaimudele sai saatuslikuks kraanivee lisamine (9)
16. jaanuar 2024, 17:53
Maaülikooli teadlaste hinnangul sai hukkunud angerjamaimudele tõenäoliselt saatuslikuks kraanivesi, mida lisati nende transportimise ajal.
Maaülikooli teadlased Arvo Tuvikene ja Paul Teesalu märgivad, et nende vaatluste põhjal õnnestus angerjamaimude asustamine Võrtsjärve edukalt, kuid osa Jõgevamaa järvedesse ehk Saadjärve ja Kuremaa järve asustatud kalamaimudest hukkus.
Teadlaste kinnitusel ei ole kalade hukkumise põhjuseks otseselt nende ümberasustamise aeg ehk talvine külm ilm. «Maimusid saab edukalt ümber asustada ka talvel ja seda on varem tehtud palju kordi,» märkisid teadlased. «Omad riskid kalade ümberasustamisel on igal aastaajal. Talvel on suurem risk temperatuurišokiks, kuid seda saab inimene hea planeerimisega ära hoida. Kevadel asustatavatele maimudele kujutab aga suurt ohtu kisklus – klaasangerjad on röövkaladele ja kajakatele magustoiduks. Talvel seevastu kaitseb kalamaime kajakate eest järve jääkate ning röövkalad ei toitu aktiivselt.»
Sel korral sai teadlaste hinnangul otsustavaks ümberasustamisel tehtud vead. «Kalade hukkumise kõige tõenäolisemaks põhjuseks oli see, et klaasangerjate transportimiseks Võrtsjärve äärest Jõgevamaale lisati kaladele teadmata temperatuuriga, aga kindlasti hapnikuvaest kraanivett. Kohal olnud kalateadlastega sel teemal nõu ei peetud,» märkisid Tuvikene ja Teesalu.
Nad tõid esile, et just jaanuaris ja veebruaris on Prantsusmaal klaasangerjate püügiaeg ning ainult siis saabki neid sealt osta. «Nagu juba eespool öeldud, tuleb seda teha nii, et riskid kalade hukkumiseks oleks võimalikult hästi maandatud,» lisasid teadlased.
Angerja arvukus maailmas on tõesti drastiliselt vähenenud. Asustamise kohta on vastakaid arvamusi. Euroopa Liidu Nõukogu 2007. aasta otsus on välja toonud asustamise kui kaitsemeetme. Võrtsjärv ja veel mõned Eesti väikejärved on angerjale suurepärased kasvukohad ja nii võib öelda, et liigi säilimisele võib maimude asustamine meie järvedesse olla pigem positiivse mõjuga. Probleemiks on pigem kogu maailmas toimuv klaasangerjate massiline illegaalne püük ja eksport Aasiasse.