Eesti lõpetab õigusabilepingu Venemaaga
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
17. jaanuar 2024, 21:30
:format(webp)/nginx/o/2019/08/29/12509701t1hde37.jpg)
Valitsus arutab neljapäeval eelnõu, millega öeldakse üles Eesti ja Venemaa vahel 1995. aastal jõustunud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades.
«Venemaa Föderatsiooni agressioonisõda Ukrainas on rahvusvahelise õiguse, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete oluline rikkumine. ÜRO põhikirja järgi peavad kõik ÜRO liikmed oma rahvusvahelistes suhetes hoiduma jõu kasutamisest iga riigi territoriaalse puutumatuse ja poliitilise sõltumatuse vastu,» seisab eelnõu seletuskirjas.
«Alates 2022. aasta 24. veebruarist on Venemaa pannud Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid, inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Venemaa on 2022. aasta 16. maist välja arvatud Euroopa Nõukogust ning sellega seonduvalt ei kohaldu enam inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Nii kaua kui kestab Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, jätkab Eesti jõupingutusi agressori isoleerimiseks rahvusvahelisel areenil ning säilitab kahepoolsed suhted Venemaaga üksnes absoluutselt vajalikul miinimumtasemel.»
Õigusabilepingu eelduseks on usaldus teise riigi õigussüsteemide vastu ning kuna usaldus Venemaa õigussüsteemi vastu puudub, lõpetab Eesti õigusabilepingu kehtivuse.
Õigusabilepingu kohaselt tuleb lepingu ülesütlemisest teatada teisele lepingupoolele ette vähemalt kuus kuud enne lepingu viieaastase kehtivusperioodi lõppemist. Õigusabilepingu kehtetuks tunnistamisega saab Venemaast kolmas riik, kellega Eestil ei ole õigusküsimuste lahendamisel erirežiimi ning tsiviilasjade küsimuses lähtutakse edaspidi rahvusvahelise eraõiguse reeglitest.
Õigusabilepingu ülesütlemine ei välista Eesti ja Venemaa edasist koostööd ka kriminaalasjades, kuna ka seal on jätkuvalt võimalik tugineda erinevatele rahvusvahelistele konventsioonidele juhul, kui mõlemad riigid on selle osalised.