GRAAFIKUD ⟩ Kaitsetahe on kõige hapram äsja iseseisvat elu alustanud noortel

Mullu oktoobris peeti õppus Ussisõnad. Pildil õppus Tartumaal. Foto: Kristjan Teedema

Eestlaste valmisolek kaitsta maad sõjalise kallaletungi vastu küll kasvab, kuid on kõige madalam 20–30-aastaste hulgas, kes vajadusel kõigepealt tegevteenistusse kutsutaks, näitavad kaitseministeeriumi tellitud uuringud. Veel nooremad on seevastu varmad hulgakesi vabatahtlikult ajateenistusse astuma ja riigi kaitseks relva kätte võtma.

Kaitseministeeriumi asekantsleri Susan Lillevälja sõnul kõigub inimeste suhtumine riigikaitsesse vanuse järgi, kuid erinevused pole väga suured. «Kui täiskasvanuelu algab, tekivad elulised kohustused, kuid kaitsetahe kasvab jälle, kui jõutakse järgmisse vanusegruppi,» selgitas ta kõikumist.

Kaitsetahte arendamise osakonna juhataja Martin Reisneri sõnul on ministeerium tellinud kaitsetahte kohta avaliku arvamuse uuringuid juba 20 aastat, mistõttu trendid joonistuvad hästi välja. Ta kinnitas, et Ukraina sõja ajal on inimeste kaitsetahe kasvanud. Sama juhtus 2014. aastal, kui Venemaa Ukrainale kallale tungis, kuid järgnenud aastatel langes taas mõnevõrra.