Margus Tsahkna: väga paljud on ennast juba nurka värvinud
23. jaanuar 2024, 13:53
Teist päeva jätkuv haridustöötajate streik on pannud valitsuskoalitsiooni osapooled üsna varjamatult üksteist tekkinud olukorras barrikaadidel sarjama ja süüdistama tegemata töös, tahtmatuses, arrogantsuses ning tont teab veel milles. Kuku raadio saates «Sihik» oma seisukohta selgitanud erakonna Eesti 200 esimees, välisminister Margus Tsahkna lausus, et rahandusministri ettepanek võtta raha teadusest ja anda õptajatele on suisa ebaeetiline.
Tsahkna möönis, et kõikide erakondade varasemalt antud lubadus maksta õpetajatele palka summas, mis moodustab 120 protsenti Eesti keskmisest, on täitmata. «Õpetajatel on täielik õigus tulla oma õiguste eest seisma,» ütles ta.
Minister lisas, et alates hetkest, mil Eesti 200 tuli valitsusse ning Kristina Kallasest sai haridus- ja teadusminister, on erakond tegelenud küsimusega, kuidas reformida ka kriisis hariduskorraldust. «See puudutab koolivõrku, õpetajat töökoormust, tegelikult ka kutseharidusreformi ja muidugi rahastamise poolt,» loetles Tsahkna ning meenutas koalitsioonilepingusse kirja pandut – õpetajate palgalubaduse täitmiseni jõutakse 2027. aastaks.
Tsahkna meenutas hariduse reformiplaanidest kõneldes veel, et väga paljud otsused on seotud kohalike omavalitsustega, kellega lisaks õpetajatele on eelnevalt vaja läbi rääkida. Streigi tegelike eesmärkidena nimetas ta lahendusi haridustöötajate soovile saada nende töötasu puudutav pikaajaline leping, koolivõrgu korraldamist ja õpetajate koormust.
«Veel eelmisel nädalal oli võimalik leida see 10 miljonit, mis on tänaseks puudu, kuid ma ei näinud poliitilist tahet,» lausus ta. «Olen olnud väga paljudes valitsustes, väga paljusid läbirääkimisi pidanud aga kui tahet ei ole ja minnakse lihtsalt süüdistama haridusministrit, kes on endast kõik andnud, siis ei ole see lahenduse otsimise koht.»
Positiivsest rääkides, ütles Tsahkna, et vähemasti on peaminister Kaja Kallasele kohale jõudnud, et haridusreformid tuleb ära teha. «Streik on saavutanud vähemalt selle eesmärgi, et meil on olemas peaministri tahe teha ära need haridusreformid, mis on tänaseks ette valmistatud haridusministri poolt. Väga loodan, et lähitulevikus neid ka valitsuskabinetis arutame,» kõneles ta.
Tsahkna tunnistas samas, et jätkuvalt on üleval teema, mis puudutab streigi lõpetamiseks käesolevaks aastaks vajaminevat 10 miljonit eurot. «Kui rahandusministril [Mart Võrklaeval] seda soovi ei ole, siis tuleb leida kuskilt mujalt ja ma väga loodan, et me selle leiame,» lisas ta.
«Rahandusminister peaks minu arvates hetkel tegelema eelkõige sellega, kuidas ette valmistada 30. jaanuaril toimuvat koalitsiooni arutelu, kuidas üldse edasi läheme. Meil on suurusjärgus kuni miljardieurone auk Eesti riigieelarves järgmisteks aastateks,» rääkis Tsahkna. «Ma pole senimaani ühtegi ettepanekut kuulnud ja see on päris vastutus, mis rahandusministril täna on – ta peab selle ette valmistama. Eesti 200 tuleb sinna laua taha majanduse elavdamise plaaniga.»
Streigi lõpetamiseks rahandusministri poolt välja käidud lahendus kärpida teadusraha ei pidanud Tsahkna Eesti tuleviku jaoks kuidagi soodsaks. «Et võtta ära teadusest ja panna õpetajatele – see on, võiks öelda, isegi ebaeetiline ettepanek,» ütles Tsahkna.
Mis puutub juba avatud riigieelarve arutelu, siis ütles Tsahkna, et rahandusminister Võrklaev avas selle juba enne jõule. «Kui ta kõigile ootamatult vähemalt meile – koalitsioonipartneritele – teatas, et Vihulas kokku lepitud 430-miljoniline eelarve maht tegelikult ei kehti,» ütles ta.
«Järelikult on kogu riigieelarve strateegia avatud ja 30. jaanuar ongi see päev, kus peame tegelikult seda teemat arutama. Me ei saa kuskile kõrvale hiilida kokkuvõttes pea miljardilisest august ja seal tuleb langetada väga karme otsuseid. Väga paljud on ennast juba nurka värvinud, et ei tea ühte asja, teist või kolmandat. Ootan huviga, mis on tegelikult rahandusministri plaan sellele. Eesti 200 tuleb majanduse elavdamise plaaniga välja, see on selge.»
Tsahkna sõnul on neil soov anda puuduoleva 10 miljoni euro leidmisega töörahu nii õpetajatele, lapsevanematele kui ka kõigile teistele ning rääkida läbi probleeme lahendav pikaajaline hariduslepe.