VIDEO, BLOGI JA FOTOD ⟩ Jüri Ratas astus Keskerakonnast välja ja liitub Isamaaga (76)

Uuendatud 29. jaanuar 2024, 13:19
Copy

Keskerakonna juhatuse liige ning riigikogu aseesimees Jüri Ratas teatas esmaspäeval pressikonverentsil, et astus Keskerakonnast välja ja liitub Isamaaga.

Pressikonverentsi video on Postimehe vahendusel järelvaadatav, samuti saab pressikonverentsist ülevaate blogi vahendusel.

Ratase puhul on pikalt arutletud, kas ta soovib jätkata Keskerakonnas pärast seda, kui erakonna esimeheks sai Tallinna meer Mihhail Kõlvart. 

Jüri Ratas astus Keskerakonda aastal 2000. Viimastel riigikogu valimistel sai ta Harju- ja Raplamaa valijatelt 7672 häält.

Ratas on Keskerakonda kuuludes olnud nii Tallinna linnapea, erakonna esimees kui ka aastatel 2016–2021 Eesti Vabariigi peaminister.

5. jaanuaril astusid Keskerakonnast välja Jüri Ratase lähedased võitluskaaslased Tanel Kiik, Jaak Aab, Ester Karuse, Andre Hanimägi, Enn Eesmaa ja Kersti Sarapuu, tuues põhjuseks vastuolud Kõlvarti valitud poliitikaga.

Keskerakonnast lahkunud liitusid Isamaa või sotsidega.

Jüri Ratase esmaspäeval tehtud avaldus täismahus

Austatud ajakirjanikud

Head Eesti inimesed

Olen olnud Eesti poliitikas aktiivne viimased 21 aastat. Alates 8. augustist 2000. aastast olen kuulunud Keskerakonda, mis teeb kokku 23 aastat ja 5 kuud. Alatest tänasest on minu ühine teekond poliitikas koos Keskerakonnaga saanud läbi. Saanud läbi seepärast, et minu väärtushinnangud Eesti käekäigust ja eriti peale 24. veebruari 2022, kui algas agressor Venemaa poolt täiemahuline sõda Ukraina pinnal, ei ühti paljude tänaste erakonna juhtivpoliitikutega. Minu usk, et Keskerakond suudaks tulevikus Eesti poliitikas reaalselt oma programmiliste väärtuste eest seista on kadunud. Tunnen selles olukorras ka iseendal vastutust, et teatud olulised otsused jäid õigel ajal tegemata.

Ma tänan nüüd juba oma endist koduerakonda ja inimesi, kellega koos oleme astunud ühist rada, et Eesti elu paremaks muuta. Ma olen sellesse panustanud olles Tallinna Linnavalitsuse ametis, töötades peaministrina või riigikogu liikmena. Aitäh teile südamest!

Minu soov poliitikuna on, et homne päev oleks meie ühiskonnale edasiminek, inimestele kindlustunde kasv ja majanduskeskkonnale pärituul. Kui vaadata tänase valitsuse suunda, siis see ei paku kindlust ja positiivsust homse ees. Me näeme reaalselt, kuidas inimeste toimetulek väheneb, majanduslangus kestab ja tööpuudus suureneb. Reformierakonna juhtimisel on valitsus tegelikult kaotanud kursi, julguse otsuseid langetada ja vahel mulle tundub, et neil pole ka tahtmist seda teha. See on vastutustundetu riigi juhtimine.

Majanduspoliitikas on meil samuti palju lahendamist vajavaid küsimusi. Konsensuslikud prognoosid 2024. aasta kohta on alates eelmise aasta sügisest muutunud päris palju. Kui veel septembris lähtuti riigieelarve kokkupanemisel Rahandusministeeriumi prognoosist, mille kohaselt pidi eelmise aasta majanduslangus piirduma 2 protsendiga ja sel aastal pidi majandus juba kasvama 2,7 protsenti, siis detsembris avaldatud Eesti Panga prognoos ja jaanuaris tehtud kommertspankade (SEB, Swedbank) prognoosid räägivad oluliselt negatiivsematest väljavaadetest. Nende hilisemate prognooside kohaselt oli 2023. aasta majanduslangus sügisel arvatust ulatuslikum – 3,5 protsenti. Kahjuks jätkub majanduslangus Eestis ka sellel aastal (-0,4 protsenti), tööpuudus suureneb (ligi 10 protsendini) ja maksutulu kasv aeglustub märgatavalt. Kui riigieelarve koostamisel lähtuti prognoosist, kus jooksevhindades SKP pidi sel aastal suurenema 41,4 miljardi euroni, siis hilisemad prognoosid räägivad oluliselt väiksemast SKPst (2024. aastal 38,9 miljardit eurot). See 2,5 miljardi euro võrra väiksem SKP hinnang tähendab aga ühtlasi ka seda, et ka maksutulud jäävad ca 800 miljonit väiksemateks. Ja kui praegune valitsus soovib ka sellega võidelda maksutõusude ja valusate kärbetega, siis see on sügavalt järjekordne vale. Majandus- ja rahanduspoliitilised otsused ei tohi majanduslanguse ja inimeste toimetuleku sügavust süvendada, see on vastutustundetu.

Tuleb teha jõupingutusi, et leida tasakaal.

Sisepoliitiliselt näeme, et meil on rohkem vaenulikkust ja ühiskond polariseerub. Selle põhjuseks on majanduslik pettumus, hiljutiste poliitiliste valikute ebaõnnestumised ja murrangulised sotsiaalsed muutused. Sellele lisandus ka tõsine usalduskriis tänase peaministri ja valitsuse suunal. Peaministri arrogantsus, lühinägelikkus, segadusse ajav kommunikatsioon ja ülehinnatud arvamus oma isiku tähtsuse kohta meid edasi ei vii. Ei ole hea mõte solvata inimesi, kes töötavad sinuga koos või sinu heaks, ei ole mõtet erinevaid ministreid või ühiskonnagruppe vastandada. Kes hoiab käes dirigendikeppi, see vastutagu! Istuv peaminister näeb sadu pindu teiste silmis ja on maailmameister süüdlastele otsimisel, kuid palk enda silmas jääb kahjuks märkamata.

Eesti õpetajad on oma kasvava ängiga jõudnud tänavatele, et protesteerida valitsuse sõnamurdmise, demagoogia ja valeliku poliitika vastu. Ausat dialoogi õpetajatega peab alustama nii ruttu kui võimalik, et leida kiiresti puuduolevad 10 miljonit eurot, täita varem antud lubadusi, arutada ausalt ja kaasavalt tulevasi reforme ja vajalikke muudatusi.

Head Eesti inimesed

Minu soov ja kutsumus on poliitikas jätkata. Ma usun, et mul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, kuidas poliitikas tegutseda, et Eesti inimeste kindlustunne homse ees kasvaks, mitte ei kahaneks; kuidas meie ettevõtted laieneksid ja eksport suureneks; kuidas Eesti oleks kaitstud.

Ma usun, et saan neid põhimõtteid kõige paremini esindada Isamaa erakonnas ja olen otsustanud selle erakonnaga liituda. Miks just Isamaa?

Selliseid keerulisi valikuid elus tehes tuleb hoida oma väärtuste kompassi õiges suunas. Eesti on minu kodu, Eesti iseseisvus peab olema kaitstud. Eesti inimesed on minu inimesed, mulle läheb väga korda, et meie riik oleks kasvava rahvaarvuga, meie keel ja kultuur säiliks. Noortel peredel on kindlus oma pere Eestimaal luua ja lapsi kasvatada. Sest inimeste toimetulek peab paranema. Tugevad kohalikud omavalitsused ja regionaalpoliitika. Need kõik põhimõtted on tugevasti väljendatud Isamaa poliitikas.

Ma usun, et Isamaa on just tänasele koalitsioonipoliitikale reaalselt alternatiivi pakkuv jõud. See raskuspunkt, et Eesti saaks edasi minna. Poliitika, kus tänane arrogantsus asendub kuulamise, arvestamise ja koos lahenduste leidmisega.

Majanduskindluse pakkumine, kus maksupoliitika on inimestele jõukohane, mis vastandub tänases olukorras valitsuse plaanile kaudsete maksude tõstmisel.

Eesti julgeolekusse panustamine. Ka minu peres on isamaaline kasvatus olnud alati oluline. Mäletan hästi oma isa öeldut, et isamaa on üle kõige. Küllap mõtles ta eeskätt oma isamaad. Tänases julgeolekuolukorras on oluline, et oleksime kõik isamaalised.

Ma tänan Eesti inimesi toetuse, usalduse ja ka kriitika eest minu poliitilisel teel. Tänane hetk ei ole lõpp, vaid vaheetapp, et astuda edasi.

Kommentaarid (76)
Copy
Tagasi üles