Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp ütles, et rahvaloenduste registripõhiseks muutumine on poliitilise otsuse küsimus ja praegu ei paista, et riigijuhid seda saavutada tahaks.
Rahvaloendus ei pruugi tulevikus registripõhiseks muutuda
2. aprill 2012, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Registripõhine rahvaloendus tähendab, et kõik loenduseks vajalikud andmed ammutataks riiklikest andmebaasidest ja kaoks vajadus rahvaloendajate järgi. Selliselt loetakse inimesi näiteks Põhjamaades. Andmebaaside olemasolule vaatamata on Eestil alles pikk tee minna.
«Selleks peaks riigis toimuma tohutu arengusamm selles valdkonnas, et sissekirjutus ja tegelik elamine läheks omavahel paika,» ütles Potisepp. Seejuures ei ole küsimus mitte tehnilises võimekuses vaid poliitilises otsuses.
«Meil on siiamaani nõukogude aegse passirežiimi valehäbi. Üks minister on mulle kunagi öelnud, et me oleme vaba rahvas vabal maal ja kirjutame ennast sisse sinna, kuhu me tahame. Siis me ei jõua iialgi registripõhise rahvaloenduseni. Läheme 80 kilomeetrit üle lahe ja vaatame milline registreerimiskultuur on Soomes - see nagu öö ja päev võrreldes Eestiga.»
Potisepa sõnul peab riik selleni jõudmiseks võtma üle selle Skandinaavia registreerimiskultuuri ja seda mitte kartma. «Või siis teine variant, kui tõesti selline poliitiline otsus on, siis mitte teha registritepõhist loendust nagu see on ka Kanadas, USAs või Uus-Meremaal.»
Viimasel juhul tähendaks see ka tulevikus, et viiakse läbi suuri rahvaloendusaktsioone, milleks kulub märkimisväärne hulk raha.
«Peaministri kommentaarist rahvaloenduse vahetulemustele võis lugeda välja teatud annust skeptilisust registripõhise loenduse suhtes. Ma ei imesta, kui meil nüüd leitaksegi, et see (e-loendus ja rahvaloendajad – toim.) oli ju päris sümpaatne kombinatsioon – rahvas ise tegi loenduse ära,» pakkus Potisepp.