KOKKADE OLÜMPIA ⟩ Eesti kokkade võistkond naasis kulinaariaolümpialt hõbeda ja pronksiga
8. veebruar 2024, 16:45
Eesti kokkade võistkond osales tänavu esimest korda kokkade olümpialt Stuttgardis ja võitis tihedas konkurentsis hõbe- ja pronksmedali. See on esimese korra kohta erakordne saavutus, sõnas Eesti Peakokkade Ühendse president Taigo Lepik.
Hõbe- ja pronksmedal on supertulemus. «Olen meie võistkonna üle üliuhke,» ütles Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik ja lisas, et enne kokkade olümpiat oli eesmärgiks naasta medaliga, kuid et neid võidetakse lausa kaks, neist üks veel hõbe, on esimest korda osalenud kokkadele erakordne saavutus. «Lisaks saime tutvustada Eesti toitu, head gastronoomilist kvaliteeti ja loomulikult oleme suure kogemuse võrra rikkamad,» nentis Lepik.
Kõrge tulemus tagab Eestile pääsu järgmisele olümpiale.
Kokkade olümpia võitis Soome võistkond, kes sai kaks kuldmedalit. Põhjanaabrid olid esimest korda olümpial 20 aastat tagasi ja tookord naasti ühe medali ja ühe diplomiga.
Kokkade olümpia (IKA Culinary Olympics) on maailma vanim, suurim ja mitmekesisem rahvusvaheline kokakunsti konkurss. Selle algus ulatub aastasse 1900, kui toimus esimene kulinaarne võistlus Frankfurdis. Seekord oli olümpial esindatud ligi 60 riiki. Kuue päeva jooksul toimus lisaks rahvusmeeskondade võistlustele mõõduvõtte ka individuaalaladel, näiteks šokolaadiskulptuuride meisterdamine, puuviljade ilulõikamine jm, kust eestlased osa ei võta. Samuti on erinevad kategooriad noortele ja armeeköökidele. Võistlus toimub iga nelja aasta järel.
Eesti rahvusvõistkonda kuulusid kapten Marko Sõmer (Horisont), kondiitrid Merle Jakobson (Merlette) ja Anna Šaluhhina (LushMama Artisan) ning Kirill Beljakov (Horisont), Denis Golik (Tchaikovsky), Maksim Ivanuškin (Kogu Resto), Lauri Ööpik (Royal Catering), German Macharashvili, Karl Markus Lehtoja (Hõlm) ja Koit Uustalu (GMP Pühajärve). Taustajõuna olid kaasas Taigo Lepik, Maru Metspalu ja Külli Värnik.
Võisteldi kahel päeval. Mõlemal võistluspäeval oli võimalik teenida 100 punkti – maksimaalselt 50 sai maitse, 10 välimuse ja 40 köögitöö eest. Iga võistluspäeva lõpus jagati vastavalt punktidele kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid. Kõik 90 punkti ületanud võistkonnad said kuldmedali (80 punkti hõbe, 70 punkti pronks). Lõppvõitja selgitamiseks liideti kahe võistluspäeva tulemused.
3. veebruaril valmistati 110 inimesele kolmekäiguline menüü Restaurant of Nations. Kolme söögikäigu ettevalmistamiseks oli 6 ja serveerimiseks 3 tundi. Eesti menüüs oli Pähkla forelli terriin, Saare hirve ballotiin ja Võrumaa astelpaju dessert. Tulemust hinnati pronksmedali vääriliseks.
5. veebruaril võistledi seitsmekäigulise chef’s table‘i menüüga 12 inimesele, kus osa käike tuli serveerida vaagnal, osa portsjonitena. Lisaks läks hindamisele temaatiline šokolaadifiguur. Aega ettevalmistuseks oli 5 ja serveerimiseks 3 tundi. Selle menüü roogadega tutvustati Eesti toorainet, näiteks Rutikvere kasvatusest pärit tuura, Järveotsa vutti ja Shroomwelli laboris kasvatatud lõvilaka seent. Seda kõike täiendasid meile tavalised, aga muule maailmale erilised ehedad metsa- ja aiasaadused – kukeseened, pohlad, jõhvikad, kanep, vetikad, pastinaak, rabarber, ebaküdoonia. Kokkade töö hinnati hõbemedali vääriliseks.