Automaksu seaduse eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogu peab veel seaduse vastu võtma. Foto: Madis Veltman

Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu, mille järgi kehtestatakse alates 2025. aastast mootorsõidukimaks.

Isamaa, EKRE ja Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud toetust. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 27 ja vastu 52 riigikogu liiget.

Eelnõu järgi hakkab mootorsõidukimaks koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.

Maks muudab sõiduautode soetamise ja omamise praegusega võrreldes 5–15 protsenti kallimaks. Konkreetne muutus auto omaniku jaoks sõltub sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Saastavamad ja raskemad autod saavad suurema maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb.

Eelnõu kohaselt hakkab mootorsõidukimaksu koguma maksu- ja tolliamet. Registreerimistasu hakkab koguma transpordiamet ja see tasutakse hiljemalt mootorsõiduki registrikande tegemise eel ja see on kande tegemise eelduseks. Maksu- ja tolliamet arendab maksukohustuslaste registri alla uue mootorsõidukimaksu registri. Transpordiamet teeb vastavad muudatused liiklusregistri andmekogus. Mootorsõidukimaksust ja registreerimistasust on vabastatud alarmsõidukid, puuetega inimestele kasutamiseks mõeldud sõidukid ja välisesinduste sõidukid vastavalt välislepingutele.

Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos riigieelarvesse on 236 miljonit eurot aastas maksu rakendumise esimesel täisaastal.