Viljandi linn loobus seitsmest sendist, et pääseda 260-eurosest võlast (1)

Marko Suurmägi
Copy
Päranduse suuruseks oli pangaarvele jäänud seitse senti. Võlgasid oli pisut üle 260 euro ning Viljandi linnal tuli sellest loobumiseks kulutada 42 eurot ja võtta ette kohtutee.

 
Päranduse suuruseks oli pangaarvele jäänud seitse senti. Võlgasid oli pisut üle 260 euro ning Viljandi linnal tuli sellest loobumiseks kulutada 42 eurot ja võtta ette kohtutee.  Foto: Erakogu

Vallad ja linnad muutuvad pärijaks juhul, kui surnud inimesel polnud omakseid või otsustavad nad kõik pärandist loobumise kasuks. Sel juhul sunniviisiliselt pärijaks muutunud kohalikul omavalitsusel on aga kohtu kaudu võimalik pärand pankrotti saata ja kohustusi mitte vastu võtta.

Viljandi linnavalitsusse jõudis mullu pärand lahkunult, kelle varaks oli seitse senti pangakontol ning 260,19 euro eest võlgasid. Tegelikult oli võla suurus 144 eurot, kuid sellele oli lisandunud 74 eurot täitekulu ja veel 42 eurot tuli kohustustele juurde pärast inimese surma, kui varale oli vaja teha inventuur. Viljandi linnal tuleb võlgadest loobumiseks pärandvara pankrotiavaldusega kohtusse pöörduda keskmiselt kord aastas. Tartu maakohtu haldusalas oli pärandvara pankroti juhtumeid mullu 43 ja üheksal juhul oli avalduse esitajaks mõni omavalitsus – kahel korral tegeles kohus Tartu linna või Jõgeva valla juhtumitega, korra olid töös juhtumid Tartu, Mustvee, Elva ja Põlva vallast ning Viljandi linnast. Seega pöörduvad pankrotiavaldusega kohtusse pigem pärijad ise kui omavalitsused.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles